Vabastage Mörr Tuuderberg!

Rakvere Akadeemiline Meeskoor Meeskoor iis bäkk in se hauss!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

2010-03-06T14:49:00.000-08:00

Täna (nüüdseks juba eile) Kadrina Rahvamajas (et mitte öelda Kardina). Nähes kõiki neid armsaid rahvasttantsijaid [pro- rahvatantsijaid, pro-juhte ], kes õkvalt särasilmi esimesest noodist sammu sätivad... Ma omateada ei armasta muusikat vähem, aga pärast nii põhjapanevat "sussisahinat", tunnen end armetu käsitöölisena...

Ahtipoiss on ignorant, ignorant, ignorant. Ahtipoiss on ignorant, ignorant, ignorant juhhei !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

2009-12-29T14:12:00.000-08:00

Et mitte öelda loll... Arvasin nimelt kuni viimase ajani oma lolli aruga, et tädi Maali on president Meri imekaunis ning tabav kujund tähistamaks maal elavat (nagu minagi-siinkohal vähemalt kolm patsutust rindude vahele) kõige paremas mõttes tervet talupojamõistust esindavat vanemat naisterahvast.
Eriline Päevalehe lugeja pole ma kunagi old (anna andeks, sõber Rein [Sikk]!!!). Seda enam tänu minusuguste silmi avamast. Fakti osas, et tädi Maali on/oli päriselt olemas, kes elas 93-aastaseks, käis igal pool paljajalu ja virisemise vastu soovitas sohu marjule minna. Mida soovitan teilegi, hääd lugejad !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Öudne, öudne !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

2009-10-24T12:40:00.000-07:00

Jumal paraku-palju oleks justkui (üle aegade-rõhutan) ütelda... Samas-muudaks see siis midagiGI minu/meie ümber, mh, ah?

Armas!!!

2009-07-01T14:37:00.000-07:00

Ei ole vist olemas sellist hääd kirjanikku, kes väljendaks end nõnda nagu mu meelest hatkel TARVIS on. Tänu Sinule olen hakanud uskuma inimestevahelisse armastusse, ilma igasuguse kõlvatuna tunduva tagamõtteta sääljuures. AITÄH, ET OLEMAS OLED, ET TÕID PÄIKESE MINU MUIDU EHK PISUT NUKRAVÕITU PÄEVADESSE. Kallistan ja suudlen Sind õrnalt. Mõttes...

Ilus oled, isamaa!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

2008-11-28T04:11:00.000-08:00

http://www.taevapiltnik.ee/1000/
Kommentaarid on mu meelest liigsed... Soetage omale see raamat!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
[Jõhker reklaam!]

Näh

2008-10-29T08:30:00.000-07:00

pole siia ammu midagi kirjutanud. Et mitte kirjutada jälle midagi morbiidset või armastusest (seoses Hendrik Toompere, Dagmar Normeti, Urmas Oti, Kustas Kikerpuu ja-last but not least-sõber Kristjani siirdumisega teise ilma. Või siis ühest teatud kaunist "tundmatust", keda oma viimasel Tartu-visitatsioonil taas kohtasin) räägin Sulle, armas lugeja ühest oma hiljutisest unenäost.
Nimelt kutsus minu "alma mater'i" elik siis Instituudi kõrgestiaustatud rektor mind vaibale ja küsis, miks mul tuba koristamata on (???). Need vähesed sõbrad, kes mind külastanud, teavad, et teatav boheemlaslik segadus valitseb mu mungakambris, ateljees (või kuidas iganes seda kutsuda) alati. Riputin siis hoolega endale tuhka pähe ja lubasin mitte kunagi enam nii teha. Aga siis kerkis mu meelde küsimus (mille ma ka koheselt isand rektorile esitasin):"Kuidas TEIE seda teate, kui te mul kordagi külas pole käinud?" Kuulsin vastuseks, et JUHAN VIIDING olla minu peale kaevanud...
Ilmselt oli mu nägu ärkamise hetkel vaatamist väärt... Aga-btw-ma ikka koristasin oma toa ära ka. Või vähemasti püüdsin seda teha. Omal vildakal moel. Nagu oma mõtteidki. Aeg-ajalt...

Ei suuda lakata Sind armastamast...

2008-05-08T07:36:00.001-07:00

Kallis!!!
Privaatsuse huvides püüan jääda nii anonüümseks kui võimalik (usutavasti tunned Sa ennast ära), aga see kõik, mis nüüdseks juba pea kaks nädalat tagasi juhtus, on minus nii hullusti pakitsenud, et ma pean selle kuidagi lahti kirjutama (mis tost, et siin ja mitte ainult selle pärast, et sõber Andresel ka midagi lugeda oleks-keegi teine siin vist viimasel ajal suurt ei käi...)
Niisiis, Tartu, 26. aprilli hilisõhtu. Illegaard. Mis seal salata-Tartu on-ja ilmselt jääbki-MINU linnaks. Selle väljendi intiimseimas, isiklikemas mõttes. Rakvere pürib sinnapoole, aga sellist positsiooni ta vaevalt kunagi saavutab.
Seal avastasin ühtäkki õkvalt enda kõrval istumas inimese (mitte lihtsalt inimese-NAISE!!!), kelle pärast ma 7 aastat tagasi oleksin nõus olnud dzotile viskuma nagu Matrossov. Või siis hoidma ja hellitama teda nagu... nagu... nagu... kõige kallimat inimest maamuna peal. Kelle naermaajamine mulle pea lämmatavat rõõmu valmistas (ei olnd see ka teabmis raske-naermaajamine nimelt). Kelle suudlus (minuga!-horribile dictu!) Raekoja trepil oleks võinud kesta minu poolest terve igaviku ja natuke rohkemgi. JA KEDA MA EI TOONA EGA PRAEGU VÄÄRT EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Tead, mida ma avastasin? Tegelikult pole miski muutunud... Täna, kui ma saan 32- aastaseks ja seda pismendust (P-tähega asja) siia kirjutan), olen ma ikka veel VÕIMELINE ARMASTAMA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Usu, vahepeal ma kahtlesin selles...
Tänan Jumalat, et sa olemas oled! I can't stop loving you...

Ahoi, kallid sõbrad!

2008-01-09T09:55:00.000-08:00

Kuuldused minu enneaegsest surmast on tugevasti liialdatud. Nagu kirjutas juba keegi Mark Twain. Tean isegi, et olen üsna vilets päevikupidaja, pealegi-kogu m elu koos nüanssidega (või nende puudumisega) ei ole teps mitte nii huvitav, et keegi seda iga päev lugeda tahaks.
Lähemad sõbrad teavad, et astusin vahepeal Usuteaduse Instituuti (viimasel ajal pole küll eriti kooli jõudnud-ühtedel ja teistel põhjustel). see vast ongi põhjapanevam uudis viimasest ajast. Praegu teen üht muusikalist kujundust Rakvere Teatri tuleval reedel esietenduvale lavastusele "Kohatu visiit". Lavastab Madis Kalmet, kunstnik Andrus Jõhvik, osades Andrus Vaarik, Peeter Jakobi, Margus Grosnõi, Eduard Salmistu, Ülle Lichtfeldt ja Anneli Rahkema või Inga Allik. Jälle üks põhjus, miks kool sedapuhku külastamata jääb (täna hommikul küll käisin ja õiendin ühe eksami ära. Veebruarikuuks vast koheneb natuke see asi. Pakkumist vastu võttes ma ju ei teadnud, et oktoobri lõpust kuni detsembri keskpaigani peetakse proovidega pausi ja nüüd tuleb see asi napilt kahe nädalaga siis välja tuua. Minu poolt on see töö õneks vähemahukas, ütleme nii. Esimene plaadimuusikaga tehtav kujundus mul üldse,. Üks laul on seal küll ka...
Arvestin siin kokku, et koos "Vanemuises" töötatud ajaga on see mul 25. esietendus. Horribile dictu!!!

Aituma, Andres

2007-07-30T13:24:00.001-07:00

sooja sõna ja asjatundliku kriitika eest (vt. eelmise postituse kommentaari)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Tõepoolest, tuur on üle ootuste hästi käima läinud ja rahvas on seni MÕLEMAL kontserdil meid püstiseismisega austanud. Siiani ma arvasin, et see on mingi Viljandi linna eripära või -traditsioon. Enda isiku või veel vähem tegevusega on seda tänini ikka väga raske seostada. Arvan, et Bonzo on selles rohkem "süüdi"...
Eile oli publiku hulgas ka üks pärsia kass. Kirikuõpetaja oma. Kuna ta pidas tõesti lõpuni vastu, võib öelda, et meie muusikat armastavad isegi loomad :D
Leesil ma ei olnudki varem käinud. Väga armas pisike kirik ja tunda oli, et kohalike meeste ehitatud ja tehtud. Isegi kantsli küljes olevad evangelistide puuskulptuurid olid väga hubase ja koduse moega. Ja sümbolidki (Markusel ja Johannesel vastavalt lõvi ja kotkas) näiteks tuletasivad kangesti kassi ja kuldnokka meelde...:D Heas mõttes muidugi. Matteuse olid nad küll miskipärast ära unustanuvad. Või ei jätkund lihtsalt ruumi. Härra praost kinkis pärast tänutäheks Laine Villenthali (see on see Eesti esimene naispastor) luulekogu, lootuses inspireerida (vist). Loengi seda juba tasapisi. Homme siis Käsmu. Ja ikka kell 7 õhtul. Olges' hakkamas, kes tahab!!!

Pole kohe tahtnudki

2007-07-26T09:35:00.000-07:00

siia vahepeal miskit pismendada, sest reaalne oht morbiidsusele oli sellel päevikul reaalselt olemas.
Nimelt vahepeal hukkusid sõbrad Jako Karuks ja Rain Villem. Üks raketirünnakus ja teine autoõnnetuses, purjus juhi süül, nagu kuulnud olen. Nii tulebki välja, et kõige paremad mehed surevad kõige enne. Seega olen sunnitud ennast kordama- kui muusikat teha ei saaks, poleks elul enam mingit jumet-http://www.virumaateataja.ee/260707/esileht/15039912.php. Kahjuks on enamus kommentaaridest ettearvatavalt halvustavad. Selle artikli tegelik eesmärk on siiski meie kirikutuuri promomine. Seega-29. 07 Haljala kirik
30. Leesi
31. Käsmu
1.08 Vainupea
2. Lüganuse
5. Rannamõisa
6. Pühajõe
OLETE PALUTUD!!!
Bontu&Bitzu (Bonzo&Bachblum).

No ei jõua

2007-06-15T08:25:00.000-07:00

mina siia tihemini kirjutada. Mitte, et aega poleks, aga... ju siis pole midagi öelda. Mis tuletab mulle ühtlasi meelde seda vana anekdooti talupoisist, kes oli 16 aastat tumm olnud...
Isegi kui näen, et parlamentäärid maksupoliitilisi eriõigusi nõudma hakkavad või siis naaberriigi pea avaldab kahetsust, et Mahatma Gandhi juba surnud on- nüüd pole nagu kellegagi rääkidagi või nii... Ei kipu käsi enam elektronsulge haarama. Viha ja sallimatust on nagunii kõik kohad täis. Lõuna-eesti keel on ses mõttes tore, et ta ütleb teinekord asju (meie mõistes)oma nurga alt palju paremini välja. ja mine tea- oleks ajalugu omal ajal pisut teisti pööranud, siis... Aga no kirjuta kuidas tahad, aga usa pealik on nende jaoks puss ja vene oma siis vastavalt put(s)in. Kui mees ennast ikke ainsamaks maailmama demokraadiks nimetab, siis on asi tõepoolest ... noh, sealsamas. Ja me palugu veel nende käest vabandust eiteamille eest...
Kui muusikat mu ümber ja sees poleks, oleksin ilmselt hulluks läinud... AGA ÕNNEKS EI OLE!!! Bonzoga lavalolek on alati meeliülendav olnud, muudest tegemistest ma üldse ei räägigi...
Vello Jürnast on küll kahju. Kui head mehed kõik nii noorelt ära surevad- mis meie elust siis niimoodi saab, ah? Teater kirjutab veel südantsulatava nekroloogi, olles talle ise enne kinga andnud. Silmakirjateenrid... Min sain ta'ga küll ainult "Traviatas" mõned korrad koos hõisata- siis kui ma Vanemuises kooripoiss olin. Küll aga sattusin hiljem mõnikord samal kontserdil koos esinema ja... Väga sooja mulje jättis vend endast. Ega iga mats ennast ka Väike-Maarja surnuaiavahist tipptenoriks üles ei tööta, selleks peab Jumal ikke miskit enne andnud olema... Olgu muld kerge!!!
Ma tean, et mõned inimesed mu haige aju sünnitisi siiski loevad. Et mitte seda kirjutist pessimistlikus toonis lõpetada, soovin teile kõigile imekaunist suve ja... nii edasi ja tõesti!!!

Raimondost on kohe kahju!!!

2007-05-20T15:41:00.000-07:00

Vaatasin täna seda "Superstaari"- saadet ja... noh, saabus jälle üks neist hetkedest, mil ma eesti rahva vaimses tervises kahtlema hakkan. Vägisi. Kuigi- vaevalt, et musjöö Laikre nüüd päris ilma häälteta jäi, aga... Kuivõrd ma teda isiklikult tunnen, tuli tusk peale küll. Tema (kui üldse keegi) oleks seda poolemillist plaadikontrahti kindlasti väärinud. Ja kellele ta kaotama pidi!!! Anna kannatust!!! Ma loodan siiski, et ta oma võimaluse kunagi leiab... KORRALIK plaat teha, sest praegu veel Eesti rahas 500000 krooniga seda saab... "Eesti popmuusika must pärl" on ta onu Tõnu (Laikre) tema kohta öelnud... Ja mida aeg edasi, seda rohkem näen põhjust selle metafooriga nõus olla...Luisa Värk oli HURMAV!!! See lohutaks mind oluliselt, kui tema selle saate võidaks. Täitsa tekkis tunne teda silitada ja kaelale suudelda ja... Ääh-vähem möla pikem samm...
Endast ei oskagi midagi rääkida peale selle, et sain siin ükspäev aasta vanemaks (jälle!!! Varane keskiga hakkab varsti uksele koputama)+mängud Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Haljalas+lisanduvad hallid juuksed. Ühesõnaga- nigu tavaliselt...

Palju on vahepeal juhtunud (jälle),

2007-05-03T13:43:00.000-07:00

aga sõnusse panna on seda raske. Kevad on käes (minu jaoks on kindel märk see, et Tartusse hakatakse tihemini tööd pakkuma. Viimasel ajal on saanud käia lausa kaks korda ja lõppu pole nähagi). "Mina, naine" on pehmelt öeldes edukalt väljas (kontrolletenduse lõppedes tõusis rahvas saalis püsti, mis on minu Rakvere Teatris töötatud aja jooksul esimene kord). Mõtlin, et tuleb rahulikum aeg (vähemalt mõtete jaoks), aga noh kussa...
Aru ma ei taipa, milleks sellist jama vaja oli/on? Miks Dmitri Ganin selle eest eluga maksma pidi? Miks Vene ekstremistid Ilveselt ja valitsuselt Venemaa ees vabandamist nõuavad (hoopis vastupidi oleks õige!)? Miks? Miks? Miks?... Lademes vastamata küsimusi, ei muud... Kari maeitahagiöeldakeda märatsevad ja me ülejäänud kannatagu, nii või? Otse või kaude on need rünnakud suunatud meie, Eesti Vabariigi kodanike pihta. Et ikkagi- milleks küll? Jääb üle ainult loota, et aeg arutust annab...

Sugulaisi kaeman

2007-04-19T08:17:00.000-07:00

Sai õks kaüdüss jah, nigu kõnõli, Võromaal... Vanavanatäditütar sai 85. Taaskord nägin, KUI kaunis võib olla üks vana inimene (muidugi mitte selles mõttes, nagu seda tänapäeval pahatihti kiputakse mõistma- egas ma ole mingi gerontofiil). Elutargad, säravad silmad jne. jne. Tänutäheks pillimängu eest kingiti mulle siis omatehtud vaip...
Üleüldse- ma olen ses mõttes üks väga õnnelik inimene, et mu emapoolne suguvõsa väga tihedalt ühte hoiab. See muutub tänapäeva Eestimaal üha haruldasemaks. See ühtehoidmine, noh. Niiet niiet... Ei jõua järgmint kohtumist varsti enam ära oodata...

La Bibbia dei villani/Storia della tigre

2007-04-15T12:03:00.000-07:00

Neljapäeval, oodates, kunas teatri foonika vabaneb, et järjekordset stuudiosessiooni alustada, vaatasin aja parajustamiseks ära etenduse, mis originaalkeeles just sellist pealkirja kannab. Ehk siis Dario Fo "Talupoja Piibel". Ja ega pettuma ei pidanud. Sõber Kübar, kes minu kõrval istus, kargas koguni lõpus püsti-ei teagi, kas tahtis minema kiirustada või talle lihtsalt nii väga meeldis... Aga egas mulgi kõlvanud kõrvale unelema jääda ja nii tõusis koos meiega terve saal... Selline lugu
Kogu lugu, vaatamata kohati isegi mitte lihtsalt "ümber-augu"- stiilile, vaid lausa... , khm, nojah... rääkis TEGELIKULT armastusest. Mu meelest. Seda küll läbi commedia dell'arte (improvisatsiooni mõttes), stand-up comedy, Piibli, antiikmütoloogia ja n.ö. "uusviini" psühhiaatriakoolkonna (Freud ja Janov ja kes nad seal kõik olid) prisma, nii et isegi perverssused (või need asjad või nähtused, mida me perversseteks peame? Zoofiilia näiteks) vahetult peale etenduse äravaatamist enam nii väga sellistena ei tundunudki... No nüüd sai küll pikk lause. Nigu Tammsaarel...
Mis muidugi ei tähenda, et ma kohe palehigis neid- no ütleme siis "kõrvalekaldeid"- praktiseerima oleksin tormanud. Aga loodetavasti aitab see näitemäng tolerantsuse kasvule kaudselt kuidagi kaasa. Omal räme- või jämekoomilisel moel. Sealjuures ebaeestlaslikul, kui temperamenti silmas pidada. Küll tundus mulle, et Salmistu Etsil tuli see kuidagi paremini välja- suuresti ilmselt välimuse tõttu ka muidugi. Mis ei tähenda teps mitte, et kaasmängijad (Tarvo Sõmer ja Velvo Väli) kuidagi halvemad olnud... Ei kahetse sugugi, et selle aja võtsin!!!

Pole ammu sulle kirjutanud,

2007-04-12T02:00:00.000-07:00

kallis päevik. Mitte, et siin miskit erilist oleks vahepeal juhtunud. Kirikupühad on teadupärast minu jaoks üks kibedamaid tööaegu. Suure Reede õhtul käisin veel Kärmus ühel juubelil pisut musitseerimas. Üks kadund papsi kolleeg sai 50. Vana tärklisevabriku territooriumil, kuhu üks mees kõrtsi teha tahab. Teeb kah, aga koht on natuke kõrvalisevõitu sihukese asutuse jaoks. Ülejäänud aja võtab teater suuresti endale. Esikas läheneb nagu alati kohutava kiirusega ja uus koreograaf on meil ka. Titov ei saand (Ugalas kiired ajad), siis taheti Jüri Naela, ta ka ei saand (hakkasin siin ükspäev mõtlema, et- ei tea, kuidas selle pere lapsed oma isa kutsuvad? Papiks kindlasti... PapiNael... :D). No ja nüüd on Kristin. Kristin Pukka. Peale tere ma ta'ga suurt suhelnud ei ole, aga päris armas tundub teine olevat... Nädalavahetusel sõidan Võrumaale. Sugulasi kaema. Kõik praegu. Sauh!!!

Mina, mees

2007-04-03T00:15:00.000-07:00

Näh, tuli meelde, et oma viimasest teatritööst ma pole mitte rääkindki veel. Kati Murutari "Mina, Naine", lavastab Toomas Suuman, kunstnik Kristi Leppik, koreograaf Kristin Pukka ja muusikaline kujundaja on siis keegi Bachblum, vastavalt (öhö!). Esikas on 27. aprillil Rakvere teatri väikeses saalis. Ahjaa, monoetendus on, Ülle Lichtfeldt mängib. Täitsa põnev. Hakkasin siin eile mõtlema, et nii tõsise materjaliga polegi varem sõnalavastusteatris töötanud.... Suuman on seda teksti muidugi üksjagu ümber teinud, nii et- pole välistatud, et Kati meid pärast esikat tillipidi üles poob. Ikka VÄGA feministlik tekst olla see alguses olnud. Nojah...
Eile oli esimene lavaproov, kus ma natukene ringi vaatasin (ütleme siis nii) ja enne lõppu koju jalutasin. Oi, mulle meeldib nihuke töö!!!
Lauba sai siin jälle Narva-Jõesuus käidud. Kuni esimese vaatuse lõpuni oli ikka täielik rutiinitunne, aga siis viskas õnneks (kummaline on nii öeldagi tegelikult!!!) kotermann sisse ja elevus (vähemalt) meie endi seas oli garanteeritud. Seekord oli muide enemus publikust eesti rahvusest ja... Selle kava puhul on meie jaoks kõige tähtsam publiku heameel ja tänu (nii võltspateetiliselt kui see ka kõlada ei pruugi)...
Vat selline mees olen siis täna. Mina...

Lõpp kellakeeramis(t)ele!!!

2007-03-29T14:47:00.000-07:00

No ei mäleta ma oma elust korda, mil kellakeeramisest mingit segadust või jama poleks tulnud. Noh, ma võin ju teada, et... NÜÜD!!! Aga kellele see õigel ajal meelde tuleb! Nagu muust polekski mõelda... Näituseks nüüdki. Pühapäeva hommikul ärkasin täiesti kella peale üles ja siis sain teada, et olen tegelt sisse maganud. Kvinteti proovi jõudsin õigeks ajaks, aga Tarx hilines poolteist tundi!!! Võttis mehike hommikul kella neljani napsi, unustas kella keerata ja magas sisse ka. Täispauk!!! Pealegi-aklimatiseerumine selle Moskva ajaga läheb üsna vaevaliselt ja mõnel ei pruugi terviski sellistele "ajahüpetele" vastu panna...
Tolsamal pühapäeval käisime romanssidega Narva- Jõesuu SPA hotellis (vana nimega sanatooriumis). Mingi linnavalitsuse vastuvõtt oli seal vist. No ei olnd nii hea teha kui teatris. Pealegi kui enamus publikust valdab vene keelt paremini kui sina, tekitab see teatava lisakrambi. kui ma esimeses laulus kogemata ühe sõnaga mööda panin, läksid esimese laua daamidel näod kahtlaselt naerukile. Võib-olla üldse mitte sellepärast, aga nihuke mulje jäi...
Üleeile käisin Kuressaares kah. Teaatripäeva peol. Tore oli!!! Ainult et... Lubasin suure suuga Natalile külla minna, aga noh... Juhtus nagu ikka see, mis alati kui mind ja klaverit kuskil koos nähakse. Kui ma esimest korda aega sain (ja mul meelde tuli) kella vaadata, oli juba pool kaksteist ja aeg külaskäiguks ilmselgelt liiga hiline. Kui Sa, kallikene, seda lugema juhtud, siis anna andeks!!! Kui järgmine kord Saaremaale satun, püüan ennast parandada...
Vat sedaviisi. Mis elul viga, muudkui tants ja laul, he-he...

Vanaema juurde...

2007-03-23T14:42:00.000-07:00

Käisin eile kontrolletendusel (esikas oli täna). Jakob Karu (kodanikunimega Tõnu Kaalepi) näitemäng "Vanaema juures. Kuna see oli debüüt ja ta ise olla väitnud, et ega ta teatriteksti tegelikult kirjutada ei oska, siis oli see suuresti tsitaatidest ja vihjetest kokku kirjutatud. Nii et rumalatel, kes Shakespeare'ist, Vahingust, Lennukist, Tättest ja Vadistki miskit kuulnud pole, ei maksa seda tükki kaema minna. Vaheajal sattusin Rünno Saaremäega koos kusele ja meie vahel arenes järgmine dialoog:- Tere!
-Tere!
Rünno:Noh, olid saalis või?
Mina:No olin jah.
Rünno:No kuidas meeldis kah?
Mina: Kuule meeldis küll. Ma tundsin sindki seal ära.
Rünno (rehmab käega): Äähh, eks seal on kõik sees...
Selline jutuajamine siis. Hm hm... Ei, mulle meeldis tõesti. See on nagu 21. sajandi versioon "Tõe ja Õiguse" 5. köitest, mu meelest. Oluline on see veel sellepoolestki, et meie suht värske trupijuht Heigo Teder teeb oma esimese rolli näitlejana Rakvere Teatris. Dajani asemel vist. Veel mängivad Helgi Annast, Peeter Jakobi, Volli Käro,Marin Mägi, Peeter Rästas, Margus Stalte ja Toomas Suuman. Soovitan!!!

NII ELUS KUI MUINASJUTUS JÄÄB SUURIMAKS OTSIJAKS HING

2007-03-14T18:00:00.000-07:00

ütles Jüri Leesment... Oleks müts, VISKAKS maha. Vat tema on üks kahest (teine on Ain Lutsepp), kellega tahaks koos kasvõi vaut olla...
Alo päevadel Jõgeval käisin? Käisin... Klaveeri mängisin? Mängisin... Ilusaid angsambleid kuulsin/nägin? Kuulsin/nägin... Kummatigi (või äkitse sellepärast just) see organ, mis paikneb maksa ja aju vahel, on igatsusest haige. et siis... põhjusmõtteliselt PUMP, kes/mis ei tohiks/peaks teoreetilises plaanis midagi tundma. Samas, olles ise mitmendat põlve südamehaige( vist nöödseks juba) ... Seega- pump või... hm hm hm AGA VAHVA ON IKKA

Kodumaa sünnipäev

2007-02-25T12:02:00.000-08:00

Lõpuks on ta siis läbi. Hullumeelne nädal on olnud, loomingu jaoks polnud üldse aega. Kantaadi valmimistähtaeg hakkab varsti kukkuma, ("maailma")esiettekanne on 28. aprillil. Rakvere linna päevadeks kirjutatavast muusikalist olen ses mõttes praegu pääsenud, et lükati järgmisse aastasse. Ei saanud rahasid peale. Hilja küsisime võib-olla ka, aga provisoorne eelarve on kuskil miljon. Pealegi, ega ma rahaliigutamisest midagi teagi, selleks on ju linnavalitsuses teised inimesed. Indrek Saare sünnipäev möödus nii töiselt, et kui pool kaksteist viimast korda lavalt maha sain, olin nigu tühjakspigistet sidrun. Vihuti tuli õlut manustama hakata, et pisutki kompenseerida seda tohutut vedelikukaotust. No ja siis sõitis ju maavanema vastuvõtt praktiliselt kohe selga. Lootsin, et saan eilegi puhata, aga kussa!!! Aeti Rakvere linnapea vastuvõtule "tapeeti" tegema. Puhkasin siis täna... Hea oli. Mittemidagit teha...
Kodumaa on siis jälle aastakese vanemaks saanud. Tore, kui riigi elukogemus ka inimeste peale kuidagi hästi mõjuks. Vähemalt mina tean, keda ma pühapäeval KINDLASTI ei vali. Aga nagu ütles Mari Rahumägi kätlemise ajal T.H.Ilvesele:"Uhke on olla eestlane, kui meil on selline president!" NÕUS!!!

"Kuutagaga" Kuusalus, heheh...

2007-02-19T23:44:00.000-08:00

Luuleand on minul kasin,
sestap luuletan kui masin...
Näe, kukkus nüüd niimoodi välja jah, et seda va sea aastat sai niivõrd temaatilisse kohta vastu võtma mindud. Kuna kutsuti. Ja tore oli, sest ma olen ju muuhulgas ka Kolga-Kuusalu kammerkooriga koostööd teinud (sh. laulnud), mistap viibis sääl pidus ettearvatavalt palju tuttavaid. Jälle "hunnik" armsaid inimesi koos... Täna on Rakvere Teatri väikeses saalis Indrek Saare 34. sünnipäeva ja "ametlik" Rakverest ärasaatmise üritus. 3 korda võite arvata, kas "Kuutaga" sääl üles astub või mitte, kaks viimast on nagunii valed...

Rõõm ühest ilusast päevast...

2007-02-12T13:14:00.000-08:00

Laupäeval esinesime "Kuutagaga" Välis-ja kaitseministeeriumi ( miskil) peol Vinni spordihoones. Seltskond oli väike, aga tore, esinemine tõepoolest meeliülendav. Peep helistas mulle eile õhtul veel kella poole üheteistkümne paiku ja edastas tänud kaitseministri poolt isiklikult (Paeti me seal KÜLL ei näinud). Üleüldse on see vist meie tagasihoidliku muusikakollektiivi ajaloos esimesi kordi (kui mitte kõige esimene), mil veel päev hiljem tänusõnu edastatakse... Kahjuks sain teada ühe kurva uudise. Nimelt lahkus igavikku Mihkel Uuland Puiatust, üks kohaliku haridusseltsi eestvedajaist ja Pärsti vallavolikogu esimees, kellega tänu seotusele Viljandimaa Kammerkooriga üsna tihedalt kokku puutusin. Olgu muld talle kerge!!!
Küll aga sain selsamal päeval nii enne kui pärast muusikast ja headest ning ilusatest inimestest palju rõõmu tunda, mida soovin teilegi, armsad lugejad. Nii tihti, kui võimalik...

Sõidab vankreid värvilisi.../Sic!!!

2007-02-08T07:27:00.000-08:00

Teisiba sai käidud Ülle, Erni ja Suumaniga Estonia Talveaias kantserti andmas. ooper-kvartetiga kahasse. Miskipärast nimetavad nad seda kava seal Talinas kangekaelselt "Mustlasvankriks", kuigi mustlasmuusika ja -poeesia või esteetikaga on seal ikka väga vähe pistmist. Ammu polnud seda asja teha saanud (enda süül muidugi, kuidas siis), nii et seda toredam oli. Kuigi-lapsusi juhtus, aga noh... Tiiu Levald on Üllest nii vaimustuses, et igatseb teda hullupööra Edith Piafi rollis näha. Peas on tal asi vist juba maru kindlalt paigas. Suuman peab tegema Aznavouri ja... heheh. No Piafil neid armukesi ikke oli, nii et ehk jätkub mullegi mõni rollikene ;). Võimalus üle 8 aasta jälle näitlejana (või ütleme siis kostüümis ja rollis tegelasena teatrilaval) tundub igatahes üsna ahvatlev. Juhul, kui Rakvere Teater ei peaks huvituma, leiame teise võimaluse, ütles maestra Levald. Nii et üsna karmiks on asi aetud. Vist...
Lugesin eelmisest "Maalehest" (tänane ei olnud veel tuppa jõudnud) artiklit õpetajate väärkohtlemisest õpilaste poolt (ma ei pea siin mõistagi seksuaalsust silmas) ja sain ema käest teada, et kõige markantsem juhtum, mida seal kirjeldati, leidis aset Haljala Gümnaasiumis. No tohoh till ae!!! Elektronsulg isegi ei paindu siin väga üksikasju kirjeldama. Kusjuures-karistada sai õpetaja (30 tundi ühiskasulikku tööd ja karistusseadustiku järgi on maksimumvõimalus 3 aastat vanglat), kes samahästi kui polnud milleski süüdi, kui me nüüd kõrvakiilu välja arvame. Meie ajal tõmbas direktor isiklikult ühtelugu paharettidel üle kukla, kes teda sellepärast kohtusse kaebama läks... Vastupidi-need kutid (praeguseks minust 1-... aastat vanemad mehed. Mina olin toona algkoolis ja täieline oivik) on praegu TÄNULIKUD, kuna said õige asja eest ja suuresti tänu sedasorti kasvatusele ei saanud neist kõigist pätte, kuigi soodumust võib-olla oli, kellel rohkem, kellel vähem. Kui sa toona sihukeses väikeses kohas nagu Haljala näiteks sporti ei tahtnud või ei viitsinud teha, siis polnudki justkui alternatiivi. Minu tagasihoidlik persoon on/oli siinkohal jälle suur erand.
Räägime siin küll, et lapsed on meie tulevik ja elu õied ja teab mis kõik veel. Aga vahel tundub, et neile on liiga palju õigusi tekkinud, sh. õigus pedagooge valimatult sõimata ja igasugu kohtadesse saata. Ma pole küll klassiõpetajana töötanud, aga sarnases olukorras oleksin ilmselt samamoodi käitunud ja kuna olen mees, süüdimõistva otsuse korral 3 aastat ilmaelu läbi rootsi kardinate imetlenud... Sic transit gloria mundi...

Gerli Padar Euroviiskudel!!! Jee!!!

2007-02-03T14:05:00.000-08:00

Kolkapatrioot nagu ma olen- no miks ei peaks rõõmustama. Naabritüdruk ju. Elasime Haljalas kõrvuti majades.Vaevalt on minuvanuseid või pisut nooremaid Haljalast pärit meesinimesi, kes temasse (õnnetult?) armunud poleks olnud, üldse olemaski.
Üldiselt on see Eurovisioon sihuke kollaselt püha üritus. Ses mõttes, et kiruda ju võid, aga vaatad ikka. Nagu Kroonika või Just! või Naisteleht, mis vahet. Muusikat satub sinna ju kuidas kunagi, vahel rohkem, vahel vähem.Globaalkontseptsiooni mõttes oli mu meelest Deva Deva Dance muidugi kõige tugevam, aga see, et ta ei võida, oli ka suhteliselt etteaimatav. Rahvuskeelenõude kaotamine on muidugi üldse seda võistlust KA kõvasti nivelleerinud, ma arvan... Mis võis täna osalt Koidule, Kristjanile ja Helele saatuslikuks saada, sest inglise keelega selles "telesaates" ollakse juba mõttetult harjunud, ka (ja võib-olla eriti?) siin Eestimaamuna peal. Justkui oleks see esmane võidugarantii või midagi...
Kõige selle jama taustal saan ma üha vähem aru, miks sinna nii hirmsasti kiputakse. OK, sel aastal olid nagu konkreetsetele isikutele tellitud lood ja nii. Aga reglement täiustub sinna suunas, et 2001. aasta triumfi kordumine muutub üha vähemtõenäolisemaks, suuresti muidugi ka Eesti geopoliitilise asendi tõttu.
See on ka põhjus, miks ma pärast 1997. aastat ei ole ennast ÜLDSE sinna kampaaniasse seganud ja ei plaani seda ka kunagi teha. Samas jälle- inimene mõtleb...
Gerlile siiski palju edu!!! KOGU SÜDAMEST!!!

Kaugelt maalt...

2007-02-02T14:51:00.000-08:00

Möödunud laupäeval käisin teist korda elus Kohtla-Järvel. Noh, selles mõttes, et esinemas. Muidu on seal oldud ja käidud ja läbi sõidetud küll... Ida- Virumaa koorimuusika päeval, aga mitte kooriga, vaid Bonzoga kahekesi. Sellele eelnes sihuke epopöa, et ei tahaks tegelikult mitte rääkidagi. Alul kutsuti meie kvintetti, sellest ei tulnud midagi välja, kuna muist näitlejaid olid põhitööga hõivatud, Sheikid ei saand samuti ja nii läksimegi Bonzoga. Hoolimata sellest, et kontsert hilines kolmveerand tundi ja maja oli külm nigu hundilaut, oli ülesastumine tõeliselt meeliülendav. Nii et peaks seal ida pool üldse tihemini käima hakkama vist. Aga meie honorar hakkas sealt vist jala tulema. Lubati esmaspäeval, aga mis päev täna juba on??? Nii et kallid sõbrad, kui ma lähipäevil läbikülmunud ja jube näljase näoga teist kellegi ukse taha ilmun, siis ärge väga imestage.
Samal õhtul Heiki Kübara 30. sünnipäevale pühendet istumine teatrikohvikus. Tassisin siunna asja ees, teist taga kaasa ka Lauri Aava koos oma kauni kaaslannaga (mine tea, kas see oli ta seaduslik abikaas või mitte-nii head sõbrad me nüüd ka ei ole, et ma tema naiste üle arvet jõuaksin pidada). Aga daam oli veetlev ja istumine samuti, kuna seltskond oli lihtsalt niivõrd hea. Ega muud erilist nigu põlegi, kallis päevik...

Mu hing on igatsusest haige...

2007-01-25T14:27:00.000-08:00

Tead, mis?
Ma hulgun ringi, nähes Sind mu kuhtund silme ees.
Su alabasterlaupa mõttes suudlen
ja ju vist pole mind, kui leiad end...
Või oma õnne...
Või...

Ilu ja jõud- see on nagu pingul vibu...

2007-01-24T14:21:00.000-08:00

Vaatasin siis minagi teisiba õhtul seda Kim Ki-duki viimast filmi. Üldiselt need "väärtfilmid" mind eriti paeluma ei kipu. Meil on "Kuutagaga" isegi parool selle kohta, kui rahvast vähevõitu või muidu jama juhtub olema:"Nagu teisipäeva õhtu ETV-s". Ja minu teatav eelarvamus (või pigemini arusaamatus või tajumatus) oriendi filmikunsti suhtes pole tegelikult tänini üle läinud. Ainuke, kelle filme ma (tänu sõber Ernile, kes mulle neid esmalt tutvustas) naudinguga olen vaadanud, ongi seesama Kim Ki-duk. Kurb, armas ja ilus ühtaegu. Vist poetasin pisaragi. Noh, jõuad sa siis ka kõiki selliseid hetki nii väga meeles pidada...
Mis muusse ellu puutub, siis eelmisel nädalal heliloominguga eriti tegelda ei viitsinud ("ei tulnud vaimu peale"). Niipalju küll, et laupäeva õhtul istusime Nurmoja Jaanusega siin minu pool ja arutlesime selle muusikali teemadel, mis Rakvere linna päevadel esietenduma peaks. Koos mõningate joovastavate jookidega, mistap maitses uni hea...
See nädal tuli hoopis teisiti, tiu-tiu ja hoopis teisiti... ;)))
Ilu ja jõud- see on nagu pingul vibu... Saaksin vaid minagi olla selline...

Hääd uut aastat!!!

2007-01-14T08:49:00.000-08:00

Näeh, tore ikke, et see Julianuse kalender kunagi olemas oli, saab kõiki pühi kaks nädalat pikemaks venitada. Tuleval laupäeval soovin ilmselt head kolmekuningapäeva etc. etc. ;D.
Ega miskit erilist juhtunud ei olegi, nagu ükskord eelpoool öeldud, ähvardab helilooming suurema osa ajast enda alla võtta. Samas- mine tea, kas see nii väga halb ongi!!!
Reedel mängisime Tallinna Õpetajate Majas Skanska EMV (on vist nihuke see firma nimi) mingil peol. Kabareestiilis. Nii hästi-halvasti kui ans. "Kuutaga" seda kabareestiili nüüd esindab. Tõnu Kilgas oli õhtujuht. Peale seda, kui me olime lõpetanud, tuli misngi vennike lava taha, võtt6is viiesajaste rulli taskust välja ja palus, et me mängiksime pool tundi veel. No mis meil selle vastu olla sai. Meie kolmeaastase ajaloo jooksul polegi meile varem lisatöö eest nii hästi maksetud. ..
Eile Halli Jaagu igavesse koju kolimine Käsmus. Lesk tänas pärast kättpidi ja palus kohe vabandust, et ta nii öelnud oli. Tean omist kogemusist, et lein võib inimese peast pisut sassi ajada. Minu teada hea asja või teo eest tänamine küll mingi häbiasi ei ole... Uhked inimesed elavad seal vist- vana kaptenite küla ikkagi. Ei, tegelikult on nad toredad. Kõik need keda mina tean vähemasti küll. Kadunuke öeldi olevat olnud sõnakehv, kuid väga õiglane inimene. Ja pole parata- mulle tuli jälle mu oma paps meelde... Kahju, aga varsti tekib ilmselt tunne, et häid mehi leiab ainult kalmuaiast.
Pärast proov ja kontsert Rakvere Spordihallis. Esteetika-ja Tantsukooli üritus. 13. jaanuaril (ja sihukese ilmaga) oli jõulu- ja talvelaulude esitamine omamoodi pull kogemus. Eks see kool on ka ilmselt üks võimalusi lapsevanemate käest raha ära korjata, Aga kui mõelda, et see on alternatiiv mittemidagitegemisele või lollustele (loe:Kroonikeskuses hängimisele), siis... Püha ürituse nimel pole ükski hind liiga kallis.
Täna kaks jumalateenistust ja diivan. Tere tulemast, uus nädal!!!

Häid jõule

2007-01-08T15:13:00.000-08:00

oleks igati paslik soovida õigeusklikele ja neile, kes Julianuse kalendaariumist lugu pidada mõistavad (või tahavad). Küll olen mina mõelnud, et kas... ja miks... ja kuidas... pole ma tahtnud või saanud olla see, kes ma võiks... Parem olla annab ju alati, aga halvem... vaevalt...
Lauba mängisime Võsu Rannaklubis. Aga juba enne seda tervitas üks jalustrabavalt kaunis naine mind nimepidi, viskas viis pihku, soovis head uut aastat. Ja võttis minus maad hipodroomihobuse (kui tuled aüttivad, pead jooksma, ükskõik, kuidas) sündroomi kõrval maad ka Elton Johni sündroom (kõik inimesed teavad mind, aga mina ei tea mitte kedagi). Korraks. See, et mu mõne aasta tagune tuttav naisterahvas puhtalt tänu sellele, et ta hiukseid värvinud oli, niiet ma teda tegelikult ärhki ei tundnud... Tsimarukese on piindlik, aga teisalt on tore ka...
Ma ei jaksa ega taha rohkem kõnelda.. Aukalt... Kõnõlami sis ku parõmb aig tulõ

Epifaania...

2007-01-06T17:37:00.000-08:00

Kanäe, sõber Andres, kirjanikku mu'st vaevalt saab, isegi kui tahaks. Aga äkiste prooviks??? Looda Sa... Vaata mu sõber... Ja teie ka, kes te seda õnnetut kirjatükki lugema juhtute... Kena kolmekuningapäeva kõigile. kes seda kirjatükki lugema satuvad!!!

Tuut-tuut, head uut!!!

2007-01-05T13:14:00.000-08:00

No ei tule miskit originaalsemat enam pähe. Aga tegelikult suuresti nii ma mõtlen- et siis hääd alanud aastat kõigile lugejaile ja nii...
Üleeile õhtuks olin sunnitud siiski lõpuks "talveunest" üles ärkama. No neli tantsumängu järjest on minu jaoks siiski liiast, see on nüüd küll fakt. Eriti kui hääl ka veel äravõitu on. Marsruut sedapuhku Pürksi-Rakvere-Keila-Rakvere. Vähemalt sõitma ei pidanud eriti. See Pürksi ots oligi kõige pikem. No kuigimuudu said need asjad ikke ära tehtud, mis seal nii pikalt seletada... 29. astusime ühtlasi RAMMiga ka üles. Sealsamas Rakvere Metsamajandi jõulupeol. Kui kutid on siin vahepeal käinud paar korda ilma minuta, siis tookord käisime vastukaaluks ilma Marguseta. Ise laulsin seega bassi. Oli kah... :P.
Aastavahetusel toimus siis see ärasurematu tulevärgimuusika maailmaesiettekanne. Teisipäevase kobrulehe esiküljelugu oli üks suur virin teemal, kuidas ilm ikka kõik tuksu pani. Noh, niipalju oli asjas tõtt, et keskväljakule Jõgioja Petsi (ja siis ühtlasi minu muusika ) jaoks pandud lisavõimud vettisid lihtsalt läbi. Aga need, kes Vallikal või Keskväljakul lähemal seisid, said oma laksu kätte, ma arvan. Igatahes kaks võhivõõrast meest (kahju, et mitte naist-või mine tea) käisid mind kättpidi tänamas. Teavad, näe... Pärast oli hing kohe nii hell, et ei tea mis ära oleks teinud. Plaanid olid paigas küll kahjuks-Katariina Keldris oli mäng pooleli, nii et madistasime veel kaks tundi ja jõudsime endilegi veel ühtede kaunitaride seltskonnas hääd äraolemist teha, enne kui uksest välja visata taheti... Aga siis maitses küll uni magus, oi-oi-oi!!! Sellised lood siis. Võib öelda, et aasta on minu jaoks hästi alanud. Nüüd on heliloomingutellimusi nii palju, et ilmselt istungi kõik aeg arvutis ja koolen lõpuks südame rasvumisse... irw... No seda'nd küll ei juhtu, arvaks ma!!! Või kuidas teie? Igatahes head, rõõmsat, värvilist jne. uut aastat teile veelkord!!! Tuut-tuut!!!

Tjah...

2006-12-27T13:19:00.000-08:00

Eile tuli miskipärast sihuke vaimustus peale... Kõigile helistada, keda tänini meeles pole suutnud pidada. Tänu sellele sain teada, et on olemas näituseks nihuke ilmakodanik nagu Uku Toots (sõbra Jorma poeg ja juba neli kuud): Ma võin siin ju omas vaimus uhkustada nii palju kui kulub, aga HUNNIKUT mu rähklemisest nii ehk teisiti järele ei jää. Küll aga seda hunnitut hüüt... Juba sellepärast plaanin minna Rakvere feiervärki kaema, et kellegi Bachblumi musoon seal (kasvõi taustaks) kõlab...

Jõulud tulnud ju...

2006-12-26T08:28:00.000-08:00

Küll ilma lumeta, aga mis tost... Tänan Andrest toreda kommentaari eest muidugi ka... Üleeile sai siis pühitsetud Haljala kiriku uus orel. Kolm korda võite arvata, kes seal mängima pidi, kaks viimast varianti on nagunii valed... No ei mäleta, kunas ma viimati nii närvis olin... Peeter Roosimaa pühitses selle toreda Walckeri pilli kenasti sisse. Hardo Kriisa arvas heaks peale teenistust mu'ga kah peale teenistust paar sõna juttu ajada. Imestas, et Lääne-Virumaalt selline hea organist leida on (mis on muidukine suuresti vale) ja kui ta kuulis, et mu staaž on pmst 16 aastat, siis sel hetkel oli ta nägu tõepoolest vaatamist väärt. Aga vat rohkem ei kelgi ka, sest iga mees peaks vähemasti seda tööd, milleks ta kutsutud on, tegema nii hästi kui ta vähegi suudab... Hüva jõulu ja uut aasrar kõigile, kes seda kirhatükki lugema saruvad!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Türkmenbaši koolen'd on, fa-la-la-laa-la-lala-lal-laa...

2006-12-22T14:01:00.000-08:00

Selline kena jõululaul kargas asja eest, teist taga pähe. Kui maailmamuna peal on kasvõi üks koht ("Maailma kerade peal on üks naljakas mees"), mis saab nüüd varsti hakkama ilma sellise isikukultuseta, mille kõrval isegi kadund Joss hauas ümber enda mitu ringi teeks, siis on see ilmanurk palju võitnud... Ja kena jõulukingi saanud... Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida... Tahaksin olla- mite isegi öö kellegi akna taga, kuigi sedagi võiks- see, kes ma olen. Lihtsalt...
Üleeile käisin oma vanaonu matusel. Oi kuidas ei tahaks morbiidsena mõjuda selles päevikus, aga arvestades oma vahepealset paaripäevast surnudolekut on see ehk mõistetav... Lihtsalt üks minekuvariantidest.
Teades, et sul on umbkaudu veel aastake siinilmas tukselda jäänud (põrkasin kesksuvel taadiga keset Tartut kokku, küsisin, kuhu lähed, ta vastas:"Ostan ehituspoest tapeeti, korter vaja ära remontida". Mõtlesin:"Ise teab ju, et tal jne.jne.). See on jälle sort mehi, kellesarnaseid enam ei tehta. Nii on ja nii jääb.
Tekkis endalgi küsimine, et miksjaoks ma seda kõike seda siin siis kirjutan. Ja ons seda kellelegi tarvis. Jõulud on mind alati masendanud (nii kummaline kui see ka, arvestades minu religioossust ei tundu). Just täna oli au vestelda ühe, noh, ütleme otse välja lapsega, kes ütles, et:"Jõulude ajal peaks ju kõik inimesed rõõmsad olema": Ja ma ei osanudki talle midagi mõistlikku selle peale lausuda, nii tark kui ma ka muidu endale ei tunduks. Sedasorti aksiomaatilised väited kipuvad ikka jalust rabama. Ohned jõulud, ahned jõulud...
Enne, kui uus aasta tuleb, tahaks vabandust paluda kõigilt, kellele ma olen (tahtmata, rõhutan!) kitse pannud ja soovida kõike hääd neile, kellest ma lugu pean!!! Nii on ja NII JÄÄB!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

A. H. B. =Ax, bockpec!!!

2006-12-02T09:10:00.000-08:00

Olin ju siin vahepeal surnud (aituma sõpradele "nekroloogide" eest- http://lassie.wordpress.com/2006/11/21/ahti-bachblum-on-surnud/ ja http://afrodisiax.wordpress.com/2006/11/22/noorpolvekaaslase-surm/ ).
Aga mina, erinevalt Kristusest, ärkasin juba teisel päeval!!! Olen's ma seepärast kõvem mees? I don't think so...
Ei tea päriselt, oli see kellegi kättemaks (nagu väidab Lassie) või mitte... Lihtsalt selline tumedatkarva huumor. Nii et tänu Rakvere teatri kirjandusala juhatajale Anne- Ly Sovale, kes mu teisel päeval surnuist üles äratas. :)))
Olen siin viimasel ajal televisioonipurki piiludes hakanud mõtlema tegelikult hoopis muust.
Inimesed on hakanud viimasel ajal liiga palju raha keeles rääkima. Teada ju on, et inimene ei seisa koos üksnes primaarsetest vajadusest, aga argipäevas see nagu ei kajastu. Ikka on miski ASI majapidamisest vajaka, kogu aeg nõuab keegi midagi (kõige tähtsama mehe nimi olevat kusjuures Liising, nagu olen kuulnud). No ja siis polegi imestada, et peale "vegeteerimise" millekski aega ei jäägi. Härrad Stressi ja Depressiooni saad oma uude ja kaunisse kodusse kaasüürilisteks n.ö. "pealekauba", s.t. tasuta...
Mõned Tallinna kolinud inimesed (õnneks mitte kõik!!!) on justkui natuke nõmedaks muutunud. Ilmselt ikka sellesama pärast. Ja kui kellegagi kerkib üles diskussioon "elu võimalikkusest maal", meenuvad mulle ikka kaks täies loomejõus artisti, kes praegu Tallinnas rämpslevad ja ootavad oma "elu tähetundi" (nõme väljend, kusjuures!!!) või maeiteamida. Mina, kes ma elan seitsme suitsuga külas (heas kohas küll, aga fakt jääb faktiks), eneseteostusvõimaluste puuduse üle nüüd küll ei kaeba:
Seda enam on rõõm ka Rahalinnas normaalseid inimesi näha. Kasvõi sellesama televisioonipurgi vahendusel. Näituseks see endine Permi grupeeringu liider, kes maalib nii, et kõik eesti hüperrealistid kuluks ära tema juurde kooli saata (sorry, Kruusamäe Ilmar, ära võta isiklikult!!!). Klaverimänguga kusjuures peaaegu samamoodi (:((().Konks oli tegelikult selles, et mees polnud kumbagi kunsti PÄEVAGI õppinud ja ei teadnud nootidest tegelikult midagi: Eks selliseid "hulle" ole veel. Loomeinimeste ülesanne siinilmas olevatki teadupärast näidata, milline on elu väljaspool raame. Aga inimesi, kes taoliste asjade peale vähemalt aeg-ajalt mõtleksid PEAKS olema rohkem, sest muidu tuleb see surm, millest kahjuks teisel päeval üles ei tõuse, meile kõigile liiga ruttu...

Tule taevas appi!!!

2006-11-16T02:40:00.000-08:00

Nõnda lausuks ilmselt ka üle-eelmine hr.President selle "viinareklaamiskandaali" peale. Kodus olles ma peale "Virumaa Teataja" eriti päevalehti ei loe ja televisioonipurgist reklaame ei vaata, sestap tuginen oma arvamustes suuresti hommikutelevisiooni ajalehetutvustele. Aga "Ärapanijas" ma siis nüüd esimest korda kuulsin... "uut lugu". Keel ja elektronsulg isegi ei paindu seda võõrsõnaga "plagiaadiks" nimetamast. See on lihtlabane vargus ja armsale Anne Maasikule näkku sülitamine, kui reklaamifirma töötaja (või suisa juht, vat nüüd ei mäletagi täpselt), kes, tundub, muusikast ikka midagi ei tea, hakkab rääkima taktidest ja millest kõigest, mis muudetud on. Üllamatel eesmärkidel tarvitatuna oleks selline arrogants isegi teatud määral veetlev. Mind aga on kasvatatud niiviisi, et teemal, millest sa ikka MITTE MIDAGI ei tea, ei ole mõtet sõna võtta. Pealegi- Ernst Enno kui klassiku vastu võiks ka niipalju austust olla, et teda ei tsiteeritaks alkoholireklaamis (ega intelligendid sellepärast rohkem jooma ei hakka). Kui isegi Eesti Autorite Ühingus, kus on suuremalt jaolt vist juristid ja raamatupidajad koos (niipalju, kui mina aru olen saanud-kindel ei julge jällegi olla), aru saadakse, et nüüd on küll muusikalis-intellektuaalse omandi vastu ränk eksimus toime pandud, siis- MILLEST ME ENAM RÄÄGIME, HÄRRASED?
Jääb üle loota, et see ühiskonna lastehaigus tõesti ka ükskord üle läheb ja sedasorti kaasusi rohkem ei juhtu...

Kõigil meist on keskit vaja...

2006-11-07T12:19:00.000-08:00

Mängisin pühapäeval, Mustamäe raviarsti keelust hoolimata, Tartus etendust. "Bluusivendi" nimelt. Kuigi puudus vähe, et asi oleks ära jäänud või mine tea. Küll mitte OTSESELT minu pärast, aga kaude siiski...
Nimelt olla Volk hakanud laupäeva õhtul, etenduse ärajäämisest nörritatuna (väga huvitav sõna mu meelest) ja Dajani mälestuseks napsi võtma. Sibula Villem Jaaniga koos vist, nagu ma Märdi jutust aru sain. Ja rääkima umbes et:"Jätame homse etenduse ka ära, sest TEIST LAIPA MEILE JU KÜLL VAJA EI OLE!!!". Pidades sellega mõistagi mind silmas. Sibulje seepeale et:"Äran'd muretse, kõik on kokku lepitud, transa orgunnitud, MEES ISE TAHAB VÄGA TULLA (mis oli ka tõesti tõsi) jne." Seepeale oli Volk nutma puhkenud ja ma ei tea mida... Täpselt kaks pudelit konjakit olla ära kulunud, et teda maha rahustada... Õnneks olid mõlemad pühapäeval kenasti vormis. Hannes Villemson teretas puha kättpidi ja väitis, et rõõm olevat mind elusa ja tervena näha. Kui ma ütlesin oma tavapärase "umbrohi ei hävine", vastas tema: "Juhtub". Muidugi, jälle Dajan. Muide, tänases "Virumaa Teatajas" on väga kaunid järelehüüded. Kes tahab, otsib online'ist ise...
Etendus läks neljakuist sissejäänud pausi arvesse võttes täitsa kenasti. Ja peale seda juhtus jälle üks enneolematu asi- Kütsari Riks TÄNAS mind kättpidi etenduse eest (teadmiseks- me tunneme- teame teineteist aastast 1988, kui Haljalas korraldati esimest korda hea tuju päevi ja me mõlemad seal näitlejatena üles astusime ja koos läksima "Vanemuisesse" tööle kah, nii et see tükk pole meil teps mitte esimene koos teha). Seega- nii kummaline, kui ka ei ole seda öelda, aga praegune kogemus näitab, et siuke vähe raskemat sorti haigus tuleb enesehinnangule kasuks...
Nüüd siis selle "igipõlise" küsimuse juurde- et miks ma sellele postitusele niisuguse pealiskirja panin? See on ühe "Bluusivendade" numbri algus (originaalis "Everybody Needs Somebody To Love"). Nüüd kui ma siin hiljaaegu ristseliti voodis maas olin ja pinevusega ootasin, kas ja kunas mu pea plahvatab, pöörles see laul ikka minu sees ringi. Jutt iseenesest jumala õige ju:"Kõigil meist on keskit vaja,
keskit keda armastada,
kallistada,
musutada,
igatseda, etc. etc...."
Võib-olla on elu mind nii palju saapaga näkku pelsnud, et 24/7 sellest kõigest võib-olla otseselt puudust ei tunnegi. Aga päris ilma ka ei saa, see on fakt...
P.S: Tänan siiralt kõiki, kes siin küberruumis mulle hääd paranemist on soovinud ja koos minuga edusammude üle rõõmustanud. Sõpradest on alati ja ainult hääd meelt!!!

Dajan Ahmet in memoriam (22.I 1962-4.XI 2006)

2006-11-04T11:59:00.000-08:00

Oh, Dajan, Dajan... Silmad jooksevad haiguse tõttu niikuinii pidevalt vett, mõtlesin, et kui pisar valatud, on tiba lihtsam kirjutada, aga noh, kussa... Kuigi me nüüd teabmis sõbrad ei olnud, aga väga kahju on ikkagi,,,
Täiesti tüüpiline küsimus, mis ka nooremas keskeas (ja eriti sellisel moel) ärakutsutute kohta kipub tekkima, on: "Aga miks nii vara"? Ja nõnda siingi. Palju vajalikku ja head jäi kindlasti tegemata. Samas- eks palju saanud ka ära tehtud...
Kohtusin esimest korda ja tutvusin temaga 2002. aasta suvel "Arabella" tegemise ajal Rakvere teatris. Minu esimene repetiitoritöö kutselises teatris koos auga olla Riina Roose assistent. Ja kohe tuli ilmsiks esimene paradoks. Olin teda televisioonipurgist üksjagu laulmas kuulnud ("Oklahoma" 13. lennu esituses on läbi aegade olnud üks mu lemmiklavastusi ja siis veel see Salong-teatri saade sarjast "Teater laulab", onju). Ja siis, näost näkku nähes, selgus, et ta ei pea eriti viisigi (sic!). No- ega kerge ei olnud, aga hakkama saime. Ta pidi lihtsalt kõik oma viisijupikesed tuimalt pähe taguma, mis suures laastus õnnestus, sest peale esikat enam "kalasid" ei esinenud. Sel taustal tundus pisut kummaline seegi, et ta pani oma tütre Muusikakeskkooli, klaverit õppima, lihtsalt sellepärast, et see kool oli kodule kõige lähemal. Ja veel- ta TEADIS muusikast hämmastavalt palju. Kui me hakkasime siin paari näitlejaga neid va vene romansse teha pusima, siis tekkis meil Toomas Suumaniga idee teha üks kava Bulat Okudžava lugudest. Ja ühel hetkel selgus, et tõeline ekspert on hoopis Dajan. Ta oli suuteline sest (ütleme siis slaavi ja mustlasmuusikast üldisemaltki) nii põhjalikult ja huvitavalt rääkima, et me ülejäänud, kah omateada targad inimesed, olime ikka sügaval põrmus. Nüüd jääb seekava meil KOOS Dajaniga tegemata, aga kui ma Suumanit järgmine kord trehvan, võtan kindlasti teema jälle üles. Ühte laulu oleme kasutnud ka juba. Etenduses "Kaduviku riik". See on see "Lauluke Moskva sipelgast". Toomas tegi suurepärase eestikeelse tõlke ja...
Ahjah, Dajanist veel. KINDLASTI oli ta eesti näitlejatest kõige parem ratsutaja (suuresti rahvuse tõttu ka ilmselt). Aga üht eestlast hindas ta ise endaga võrdseks ja see oli Matu. Marko Matvere...
Mida Dajanile ütleks, kui näeks? Olgu Allah armuline ja muld kerge!!! Tore, et tohtisin tunda ja koos pisut töödki teha. Loodetavasti saab Sul seal hea olema, kuhu Sa lähed...

Saabusin parasjagu haiglast... Te pole vist haiglas käinud...

2006-11-02T07:22:00.000-08:00

Tjahh, uskuge või ärge, aga terviseprobleemid... 12. skp. ärkasin Tartus ILGE peavaluga ja verevalumiga parema kulmu all. Kusjuures ei tea, kust sain, sest kakelnud ega palju joonud ma ei olnud ju. Kannatasin terve päeva ja kui õhtul koju jõudsin, oli palavik ka platsis. 38 kraadi Celsiuse järgi. Järgmisel päeval algas siis diagnooside jada, mille kohta võiks vabalt öelda "hirmuäratav". Kui pooledki neist vett peaks, vaevalt ma seda lugu siis kirjutaksin praegu. Neurokirurg oli, vastupidi, imestunud minu üliadekvaatse käitumise üle. Aga see nüüd selleks... 15. hommikul viis õde mind poolvägisi Mustamäele, kompuutertomograafi alla. Ja sealt mind 16 päevaks enam koju ei lastud. Otsmikusagar olevat verevalumeid nii kuivalt täis, et noaga ei juletud ligigi minna. Nii mind seal siis "jälgiti", mis andis ainest ainult pettumuseks terves Eesti meditsiinis. Üks, mis kindel- SINNA haiglasse küll enam tagasi ei taha!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Nii palju oli asjas head, et avastasin, kui palju sõpru mul on. Tõeliselt liigutav- Märt, Bonzo, Heili, Küllike, Piret, Fille, Erni, Taavo, Lambi Tarmo, Lunge Tom, Ülle, Erki, Andra, Siq, Raidi, noh, oma ema ka muidugi- kui mainida ainult neid sõpru ja sugulunne, kes võtsid vaevaks läbi astuda (mitmed neist korduvalt kusjuures): Seega- kunagi pole asi nii hull, et ENAM hullemaks minna ei saa. Mõistus on peas, hetkel ei valuta ka eriti kuskilt, nii et nagu ütles Colas Breugnon:"Elame veel!!!"

L.und ei tuiska, mina laulan, laulan kurba laulukest...

2006-10-08T16:00:00.000-07:00

,Tean ju küll, et sel aastal tuleb kõik teisiti, kluu- kluu ja hoopis teisiti. Aga ometi teeb ülelendav linnuparv (ükskõik, kas kodus, Tartus või välismaal) mind kuidagi nukraks ja tunnen, et midagi on jälle pöördumatult möödas. Mitmed hääd inimesed, kelle arvamusest ma ka siiralt lugu pean, on küsinud, et miks ma tänini välismaale putkanud. Aga ma ei oska mujal elada. Vähemalt mitte niigi hästi kui siin. Sestap olengi ja jäängi... Ikka taevasse vaatama. Ikka , ikka sinnapoole, kus Egiptimaa...

Kui seda Poolat ees ei oleks...

2006-09-23T01:40:00.000-07:00

Nii on 6hanud ilmselt paljud kes seda teed pidi reisuma sattunud. Praha on igal juhul v6imas nagu ikka. Yleeile sai vastu hommikut naha yht naist (kes oli ka jazzpianist, muide), kellega me ei raakinud mitte yhtegi s6na, vaid lihtsalt vaatasime teineteist. Tunnen seda armast pilku siiamaani kusagil kuklas. No vaatame, kuidas elu edasi poorab...

Statiba!- Zalgiris!... VNO kontsertreisi Rokiskis-Praha 2. paev

2006-09-20T14:25:00.000-07:00

Eino p6nev, p6nev. Ei vasi imestamast selle Leedomaa yle. Kummastav, et kolmanda aastatuhande kuuendal aastal saab Euroopa Liidu territooriumil imet naha. Vagisi meenuvad Lahemaa Rahvamuusikute reisid Komi- ja Marimaale kaheksakymnendate l6pul, yheksakymnendate alul. Kyll aga (nagu ikka) korvab hea seltskond k6ik ebamugavused. Just m6nd aega tagasi ytles minu ees istuv tytarlaps: "Onu, sul on huumorimeelt!". Ja uskuge- see on ilusamaid komplimente, mis mulle elus tehtud.
Ehk siis- kui ma terve oma lapsep6lve olen olnud vanamuttide lemmik, siis nyyd v6ib-olla j6uab katte see 6nnis aeg, kui uus p6lvkond hakkab hindama minu elukogemust ja tasapisi lisanduvaid halle kiharaid. Ja minu kakskymmend aastat vanu anekaid (loe: lugusid) muidugi ka... :D

Peatage Eesti, ma tahan emigreeruda!!!

2006-09-13T14:18:00.000-07:00

See, mis siin presidendi (või ma ei tea enam mis)- valimiste sildi all toimub, on juba kurat teab mis. Tallinn "valis" oma parlamentäärid ikka väga peenelt ära... Rakvere tituleeris ennast ainsaks omavalitsuseks Virumaal, kes on kindlalt Ilvese poolt. Tänastes uudistes aga rääkis linnavolinik ja rahva poolt armastatud perearst dr. Vahtra- Aasmets väga ümmargust juttu, mis kõlas nagu abituvõitu Rüütli apoloogia. Ja lubas hääletada OMA südametunnistuse järgi. Väga tore!!! Aga sel juhul poleks maksnud enne valijameeste valimist sellega nii väga hõisata.
Loksal on hetkel kaks (sic!) linnapead ja volikogu. Asi päädis sellega, et keskerakondlik linnapea ja volikogu esimees lasid linnavalitsuse hoonel UKSELUKUD ÄRA VAHETADA!!! Lasteaed!!! Tegelikult tuleks sellised tegelased kuidagi ühiskonnast üldse isoleerida, aga- nagu alati- J(uriidiliselt) O(n) K(õik) K(orrektne). See on vaid väike valik lähipäevade uudistest...
Ma ei teagi, kuidas, aga satub millegipärast meiegi koju aeg ajalt selline ajaleht nagu "Kesknädal". Henrik Normann nimetas seda oma lemmikhuumoriväljaandeks, aga mind seal küll miski naerma ei aja. Sain näiteks teada vähemalt 10 põhjust, miks Ilves presidendiks ei kõlba. Ta olevat joodik, naistemees, vend on pede jne. ja seega kergesti manipuleeritav. Aga kus on tõendid, härrased toimetusest, ah??? No aga nii neid "kvaliteetlehti" ju siin Eestis tehakse. Veebruaris oli endal kogemus seoses Sõnnikulehega ja Ivi Eenmaa väidetava purjusolekuga Lõuna- Eesti haigla sünnitusosakonna heaks korraldatud kontserdil. Mitmetele kohalviibinutele oli avalikult teada selle linnavoliniku nimi, kes seda laimu levitas, aga lugu ilmus!!! Ja neid pr. Eenmaa hävinenud närvirakke ei suuda ilmselt keegi kokku lugeda... Mäe Aarne ütles mulle kunagi õigesti, et hea uudis ei müü. Nüüd jääb see üritus vähemalt kohalviibinutele ilmnselt igaveseks meelde...
Uudisteagentuur O(dna) B(aba) S(kazala) töötab meil ikka sajaga, pole parata... Kunas me sellest ühiskonna lastehaigusest üle saame, ah? Väsinud olen, härrased...

Teie elu vajab päästmist? HELISTAGE MULLE!!!

2006-09-11T03:44:00.000-07:00

Ei teagi, mis jutt sellest siin nüüd välja tuleb, aga na lihtsalt PEAN selle kuidagi endast välja või lahti kirjutama, mis minuga eile juhtus...
Tavaliselt, kui keegi vähegi äratundva näoga otsa vaatab, ütlen n.ö. "igaks juhuks" "tere" ära. Aga sellega SEE asi veel ei lõppenud. Ja peale seda, kui ta oli küsinud: "Ega sa ei käinud...?" meenus mulle tõesti üks paari aasta tagune päev...
Talvine pühapäeva keskhommik Tallinnas Vabaduse väljakul. Olime peaaegu kõik vanalinna kõrtsid läbi istunud, ühtäkki olid kõik ülejäänud kadunud ja jäin ühe naisterahvaga kahekesi (ju ma ikka ta nime ka teadsin, aga praeguseks olen unustanud). Olime küll väsinud, aga täiesti adekvaatsed. Jaani kiriku uksed olid pärani ja inimesed jalutasid sealt sisse. Läksime meiegi. Istusime vaiksesse nurgaorva maha, silitasime ja kallistasime teineteist ja nutsime oma nutud ja kui jutlus vähe igavaks muutus, tukastasime. Peale teenistust läksime lahku ja ma olin täiesti kindel, et me enam ei kohtu... Aga eile näen ma teda Haljalas, ta ütleb, et on vahepeal mind otsida üritanud ja lõpuks veel:"Aitäh, sa päästsid mu elu tookord!!!" Mine tea nüüd, kui tõsiselt ta seda mõtles,aga tundus küll sedamoodi, et... Ise ma ei mängiks küll selliste sõnadega. Stseen seebiooperist, mõtlete? Poleks see mu endaga juhtunud, arvaksin ilmselt ise sedasama. See rabas mind nii jalust, et ma ei osanud midagi öelda ega teha. Ilmselt suutsin taaskord endast kohtlase või lihtsalt ebaviisaka mulje jätta. Mitte, et see mulle endale enam suurt korda läheks, aga TEMA pärast oleks ju võinud püüda natuke käituda ka...
Omateada ma elus väga palju halba teinud ei ole, küll aga väga palju head tegemata jätnud. Seega-kui ma ÜKS kord suutsin olla tõesti õigel ajal õiges kohas ja õige inimese kõrval ja hoida teda kätt enese külge panemast, siis... No ma ei tea... Võib-olla polegi veel kõik kadunud... Igatahes ei kirjutanud ma seda lugu siia kelkimise pärast...

Eestimaa, mu arm...

2006-09-06T14:22:00.000-07:00

Samanimeline film lõppes just riigitelevisioonipurgis. Ja ei kirjuta ma seda juttu siin mitte sellepärast, et mul au oli seal paarist kaadrist läbi vilksatada ja natuke kitarri mängida. Hoopis muud asjad tulivad meelde...
Olin seda linateost peale Käsmu esilinastust ainult ühe korra vaadanud. Kuigi ma seda Klaus Tiedemanni teps mitte ei tundnud, sai ta selle filmi kaudu (nii kahju kui see ka ei ole- oma küsitava põhjusega surma läbi) mulle kuidagi omaseks. Õigemini juba sellel mälestusõhtul, mistõttu ma sinna filmi üldse sattusin (pmst töö nagu töö ikka- isegi raha maksti). Seetõttu usun, et Sibylle on väga hea dokumentalist- ka juhul, kui ta ei tee parasjagu nii isiklikku elu puudutavat "tööd". Ja sellest õhtust on palju ilusat, mida oma peas kaasa võtta, kui endal ükskord minek tuleb.
Kallis kooliõde Irja Hanschmidt püstitas sääl kinupildis ühe väga ilusa "teooria"- et inimene on siin maa peal nagu röövik (eriti nõus- sööme ja hävitame pea kõike enda ümber, ökoloogilised jalajäljed muudkui suurenevad, tarbimiskultus muutub üha enam elu lahutamatuks osaks), surres ta n.ö."nukkub", et loodetavasti ühel ilusal päeval liblikana lendu tõusta. Kaunis, mis?
Kummalisel kombel me ise pahatihti ei märka seda ilusat ja head, mis meie ümber olemas on, vaid otsime ja rähkleme teab mille järele. Aga näe, üks sakslane märkas seda siin, käis, elas (kõige õigem oleks vist öelda lihtsalt "oli"), vaatas ringi, nautis elu, kui aeg täis sai, läks ära (surma õige põhjusegi võttis "sulatusahju" kaasa). 7 aastat hiljem tuli tema õde ja tegi sellest kõigest filmi. Lihtne! Armus temagi meie looduse hunnitusse ilusse, kinnisevõitu, kuid külalislahketesse inimestesse. Eestimaa on ju tegelikult ka minu arm, nagu seda filmi vaadates taas selgus. Sellegipoolest tahaksin Sibyllet tihemini näha, et ta mulle seda aeg-ajalt meelde tuletaks...

Rõõm ühest ilusast päevast

2006-09-02T13:33:00.000-07:00

Martin ja Oudekki on mul paraegu külas. Üks rõõmus jällenägemine. Homme jälle Jumalat teenima, Martin ja Oudekki Rakverre rallit üles võtma. Nii lihtne see ongi...

Iseolemise raske rada

2006-09-01T15:14:00.000-07:00

Vaatasin just äsja televisioonipurgist "Teatriromanssi" ja seal lausus Juhan Luiga alias Tõnu Tepandi (alias Tony Tepandieu ;D) mu meelest kuldsed sõnad: "Iseseisvus on tegelikult kuradi raske ülesanne, sest siis pead oskama ka iseseisvalt mõelda". No vat ja siinap see koer mulla all magabki. 15 aastat oleme jätnud muljet küll, et me oskame iseseisvalt mõelda (kuidas raha kokku ajada näiteks), aga tegelikult see vist päris nii ei ole. Või mõtleme justkui valede asjade peale. Tegelikult on seda ju va presidendipalaganistki näha (või ükskõik, kuidas seda parajasti nimetada). Sõber Lainvoo Mell pani oma ühele leheloole geniaalse pealkirja- "Ärategemismäng läks poolajapausile" (linki ei saa praegu panna, kuna "Virumaa Teataja" online paneb miskipärast näkku. Võib-olla kunagi hiljem õnnestub. Arvamuslugu on iseenesest nihuke suht tavaline, aga pealkiri minu meelest väga hea). Ja resideeruva presidendi mõnitamine on ka üle igasugu piiri läinud ju (ühtegi peldikuseina ei ole julgenud lugedagi, ma arvan, et seal seisvad "kommid" on ikka tunduvalt räigemad, kui dr. Nurme ("kohvipaksudiagnostiku") artiklikene. Muidugi- omavahel öeldes ega ma ka selle poolt ei oleks, et ta jääb (vanainimese piinamine!), aga hr. Presidenti pasaga üle valama minu keel ja elektronsulg teps mitte ei paindu. Ja muide- president Meril avastati see tsüst juba teise presidentuuri algul ja no mitte ei mäleta, et keegi teda sellepärast niimoodi mõnitanud oleks...
Näh, täiesti kogemata kukkusin poliitikast jahvatama. Polnud plaanis, ausalt. Tehku seda need, kellel see paremini välja tuleb. Aga ühest ma aru ei saa- eraldi võttes on need meie rahvaesindajad ju toredad inimesed, aga nigu sajakesi seal mäe otsas kokku saavad, on lorupikari (mitte segi ajada kristallivabrikantidega!) valmis. Vähemalt parteidistsipliiniga on meil asjad korras, kahes erakonnas. Peaasi, et nad ikkagi Etsi ja Villu taha (sisse?) ära ei kaoks. Ja annaks Jumal, et see iseolemine nõnda raskeks ei muutuks nagu nt. Erna Villmeril...

Aeg on hingata sisse...

2006-08-30T14:31:00.000-07:00

Mäletate veel seda vendade Johansonide lugu? See on jälle üks sedasorti asi, mis sind lahti ei taha lasta, kui korra kuulnud oled. HaleBopp Singersi Käsmu laagris tuletati mulle seda teost jälle (ja pehmelt öeldes kummalises arranžeeringus) meelde. Kuigi praegu tuksub arvutajas hoopiski Michael Jacksoni "She's Out Of My Life". Jaaksonist võib ju arvata mis tahes, aga see on tõepoolest kaunis ballaad. Üldse on see muusika kohati tunduvalt jazzilikum, kui mulle seni on tundunud. Kuulan paraegu täiesti teadlikult seda "Essential"-kogumikku läbi ja avastan üha uut ja huvitavat. Enda jaoks. Nii et ei ole diskoperseks hakanud, ei ole. Pealegi- sellal, kui nihukest muusikat veel diskoks nimetati, olin ma liiga õrnas eas, et selle saatel kusagil puusi hööritamas käia. Liiga noor, ilus ja süütu olin siis. Nüüd olen ainult süütu... (räme naer parteris).

Tjah... Aeg on hingata sisse, aeg on hingata välja... Puhkan, lõpuks ometi. Mis siis, et suvi läbi. Vihmapühadest on isegi eriti hää meel, sest see vabastab mind isegi majapidamistöödest ja saab rahus omi mõtteid mõelda, lugeda, filme vaadata või lihtsalt mittemidagit teha (milleks tavaliselt ju aega ei ole). Rabelda on saanud justkui kõvasti, aga hunnikut ei paista paraku kuskilt. See on see meie elukutse eripära, nii öelda. Samas olen üsna veendunud, et kõik hää ja ilus, mis kunagi tehtud, jääb kusagile alles. Noh näiteks publiku südametesse või nii (jõle pateetiliselt kõlas nüüd küll). Mis parata, see künism ei tule mul alati päris hästi välja. Ehk jääb siis minukesestki midagi hääd ja ilusat siia kuhugi järele, kui näiteks enam mõneks järgmiseks väljahingamiseks enam aega ei peaks antama... Seniks aga ikka sisse... jaa-a välja, sisse ja välja...

Kuidas joonistada rõõmu

2006-08-25T22:33:00.000-07:00

Üleelmise kirjutise puänt oli tegelikult retooriline Ja seda armsam, et kaks imeilusat, tarka ja toredat tütarlast(kellest ma siiralt lugu pean) võtsid vaevaks minukesele kirja teel joonistuseõpetust jagada. Ja küll ma selle kujutavkunstivärgi ka ,krt, ükskord ära õpin(nii loll ma ka ei ole)Mis minu jaoks tegelikult kõige tähtsam-mängida õiged noodid õigetesse kohtadesse. Ja MUUSIKAS MA OSKAN... JOONISTADA RÕÕMU AGA KUIDAS TEIE ARVATE...

ZikZak & tsap-tsarap...

2006-07-30T12:48:00.001-07:00

Uskuge või ärge, aga ära käisin. Seal traadivendade üritusel Põltsamaal. Lõpuks küll juba pea huugas, aga mis tost... Astusime Tora Boraga sääl nimelt ülesse. Esimese korra ja ühe proovi kohta (ning arvestades veel, et ega ma, loll, ju märkmeid ei viitsind teha) läks kohe lausa kenasti. Miinuseke veel seegi, et eelmisel õhtul oli "Kuutagaga" Virma pubi mäng, mis sujuvalt hommikusse välja venis, nii et ma kohe lausa magamata olin...
Seega- ei saa öelda, et ma ennast seal ülihästi oleksin tundnud. Kuidagi näruse esteedi tunne tuli peale. Sõber Õlu tuli muidugi õnneks natuke appi ka, aga ikkagi... Brides in Bloom esines küll muidugi tuntud hääduses. Kahjuks olime liiga väsinud ja külmetanud, et lõpuni kuulata.
Üks ohtlik tendents veel- igal mängul viimasel ajal näed (vähemalt) ühte naisterahvast, keda on pärast väga raske peast välja saada. No mis sest elust niimoodi tuleb või saab või on!!! Kuskilt vanast hallist rokendirolli ajast on pärit müüt, et bändimehed saavat justkui kergemini naisi. Enam see lõviosas vist ei kehti, tundub.... Ma saan aru, et mina olen inetu, aga Vallo, va ilueedi rääkis reedel täpselt sama juttu. Võib-olla on vale stiil valitud...
See nüüd selleks. Platoonilised kiindumused on ka toredad mu meelest. Mis siis, et "asjata närvikulu"...

Kuidas joonistada kurbust

2006-07-28T19:16:00.000-07:00

või rõõmu või ükskõik millist tunnet- ega minagi tea, sest ma ei oska joonistada. Vähemalt nii mulle põhikoolis öeldi ja sestsaadik ei ole ma söandanud proovidagi. Kuigi tahaks. Nii vahelgi. Ühes Arvo Pärdi jubiellumiks Immo Mihkelsoni poolt kokkuseatud raadiosaates räägiti, et Tema tegelevat sellega aeg-ajalt. Et muusikast n.-ö. "välja saada". Küllap kuluks see alternatiiv minusuguselegi ära ... Hoolimata sellest, et meie isiksuslikud mastaabid pole mingil moel võrreldavad.. Et kuidas siis ikkagi joonistada...?

Mu isa on Narvast ja ema on maalt...

2006-07-25T15:24:00.000-07:00

Kui te sellest pääliskirjast mingit konteksti otsima hakkate, olete omadega totaalselt rabas, sest vähemasti esimene pool sellest on kõige suurem saatana vale siinpool põhjapoolkera. Harri Bachblum oli nimelt mitmendat põlve Haljala mees. Ja täna tuli ta mulle jälle meelde. Mõistsin, et ma ei ole tema kaotusest tänini üle saanud (varsti 20 aastat) ja ei teagi, kas seda leppimise aega enam kunagi tuleb. Istun siin Palu pool, und muidugi ei tule ja deemonid hakkavad vägisi alateadvusest pinnale kerkima. Mis ei ole muidugi sinu probleem, kallis päevik...

Debüüt oratooriumilauljana

2006-07-25T06:29:00.000-07:00

on nüüd siis sooritet. Kui mitte arvestada Tartu Noortekooriga "Kalevi ja Linda" ettekannet Rootsis (mis sajaga läbi kukkus, muide- vähemalt, mis minu "äraunustamatut" soolot puudutas). Faure Reekviem seevastu õnnestus kenasti ja sestap on hää rahulik tunne hinges. Midagi on alati hästi ka. Proov läks p...e nagu alati (jälle ikka minu seisukohast vaadatuna), aga kontsert väega hästi. Ilmselt olin liiga väsinud, et närveerida. Ahjaa, Kaie Tanner käis oma sõbraanjedega mul lauba külas. Magasivad minu pool saunas. Kahjuks jäi meie koosveedetud aeg üsna üürikeseks.tulin ju õhtul hilja sealt Raudojalt ja homingul vara oli tarvis jälle Pärnusse sõita. Aga meeliülendav oli ikka...

Öhh... Loodetavasti ei mõju see nüüd grafomaaniana,

2006-07-22T13:38:00.000-07:00

et ma kohe järjest päevil siia kirjutan. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et olen liiga pikalt kodus olnud...irw... Täna kihelkonnapäev Haljalas ja Bonzoga Raudoja kõrtsis. No teate küll, see on see koht, kus elab Ave... Nahkur või Matkur. Noh, see, kes puu peale neid naivistlikke pilte maalib, pealiskirjad ka igaks juhuks juures. Muidu pööbel ei saa äkki aru... Omavahel öeldes-ega ma saand suurt ise ka. Aga mõlemad üritused mõjusid tõeliselt meeliülendavalt. Motivatsioon ja minade kokkusaamise tunne on jälle tagasi!!! Iseasi, kui kauaks muidugi... Aga ma kavatsen sellest hetkest kinni hoida ja seda nautida nii kaua kui annab. Homme laulan Pärnu Eliisabeti kirikus Gabriel Faure "Reekviemi". Ühe aasta(võiks isegi öelda kümne)tepikkuse unistuse täitumine. Tahaks loota, et mingit vale närvi sisse ei viska...

Jumalamehe lahkumine

2006-07-21T14:19:00.000-07:00

Viimase aja suurim emotsioon, mis on kõik muu kuidagi enese alla matnud, on see, et meie endine "kurja" kuulsusega kirikuõpetaja Esko Süvari suri Soomes ootamatult. Juhan Smuuli poolt kuulsaks kirjutatud Vaasa vangimajas jutluse lõpetatuna. Ilus minek, pole midagi öelda. Sellist sooviks endalegi. Peale kontserti vaikselt vasakule ära kukkuda. Ilma mingi agooniata. Räägiti tast, mis tahes, aga teist oma kutsumusele niivõrd pühendunud inimest pole ma tänini näinud. Saagu arm aitama, et selliseid rohkem oleks!!! Pean teda oma vaimulikuks isaks ("siiski", nagu ütleks siinkohal president) ja kahju, et ta ära läks. Selliseid mehi enam ei tehta ja kahjuks kalmuaiast neid veel ainult leida võibki.
Kui lõpetuseks veel millestki positiivsemast rääkida, siis Võsu muusikapäevadel sai väike kontsert antud. "Kuutagaga" Käsmu kirikus (sic!). Aga kulges väga kenasti... 2004. aasta lõpust saadik, kui me Virumaa Poistekooriga jõulumuusikali tegime, polnudki sellist iseenda jaoks ja hingega asja saand teha. Kuigi meil olid toona väga toredad plaanid, aga no inimene mõtleb... Peale Esko matukseid kihutasin Meerile. Merytile ja Ronile külla. Esinesime säälsel külapäeval, millele järgnes siis saun ja bassein koos mõõduka koguse joovastavate jookidega. Laasimeride poolt Nõost kärmelt läbi, päevakene veel Tartus ja siis Võrumaale. Sugulastele külla, mis peale kõiki eelnevaid seinast-seina-elamusi väga kosutav oli...

Nukra suveöö meditatsioon.

2006-07-12T07:55:00.000-07:00

Vaevahigi mahapesemine on
nagu uus lehekülg elus,
uus võimalus,
lunastus- kui soovite.
Ükskõik kas raskest tööst või pohmellist...
Ma elan!!!
Veel pole miskit kadunud!!!
KÕIK ON TEGELIKULT HÄSTI!!!
Kummatigi arvan vee voolamises kuulvat
kellegi tagasihoituid, pisarateta nuukseid.
Võib-olla minu enda omi...
Võib-olla...
Stabat mater dolorosa...

Kauneim lill on Eestis kartul E-emajõe kalda peal...

2006-07-04T06:50:00.000-07:00

Käisin laupäeval Tartus. "Bluusivennad" jäi küll ära, aga siis, kui ma endale Shakespeare'i mängu kokku leppisin, ma seda veel ei teadnud. Kuna jõudsin paar tundi varem kohale, avanes võimalus ka pisut "Gaudeamuse" hingust rindu tõmmata. Raeplatsil esines miski Pentagon-orkester Taanist. Tegid "Moulin Rouge'i" muusikat. Päris hästi mu meelest. Jüri-Ruut Kangur pusib midagi meil Otsa-koolis ka, aga kuna pole ühtki "produktsiooni" nägema sattunud, ei oska siinsest tasemest ka midagi arvata. Saund oli küll nõme, aga tüübid mängisid ja laulsid hästi. Satine'i osatäitja oli tõepoolest hurmav... Kahjuks ei olnud mahti lõpuni kuulata. Kuigi jälle- oleks ma teadnud, et ma teaatrikohvikus täpselt alustada ei saa, oleks võinud seal ju veel natuke pidurdada. Shakespeare'is oli jälle väntorelifestivali lõpetamine- ka omamoodi pull elamus. Kuna mikrohvoonidega mind keegi varustanud ei olnud, läks kõik nii anplaagd, kui veel olla sai. Aga see vähene rahvahulk, kes sinna pärast jäi, tundus olevat väga tänulik ja isegi plaksutas üsna usinasti. Merytit ja Rainerit oli ka tore näha. Ilmselt see ka suuresti minu jaoks selle pisikese ebameeldivuse korvas. Öösel põikasime Siimuga veel isegi Baltokalt läbi. Möllu oli päris parasjagu. Väga kultuuraline nädalavahetus seega. Järgmine mäng Tartus peaks olema 13. skp. kell 21 Jaani kirikus...

Leidsin!!!

2006-06-30T07:24:00.000-07:00

Koduaiast esimesed maasikad. Nüüd võib siis suve alanuks lugeda...

Täna nägin ma Eestimaad...

2006-06-29T12:49:00.000-07:00

Hoolimata sellest, et arvutis seisavad mõned pooleliolevad loometööd, sai tänaseks aeg maha võetud ja mööda põhjarannikut ringi sõidetud. Pean ennast üldiselt üsna heaks "kodumaatundjaks", aga näituseks Juminda poolsaarele ei olnud ma teps mitte varem sattunud. Hunnitut looduseilu hakkas mujalgi silma. Sõitsime marsruudil Sagadi-Ojaveski-Nõmmeveski-Kolga-Kolga-Aabla-Loksa-Viitna-kodu, nii et vaatamist oli küllalt ja 8 tundi möödusivad kui linnutiivul. Ei ole ju tegelikult mõtetki kuskile välismaale puhkama trügida, kui väga palju hingematvat kaunidust ja rahu on siinsamas, õkvalt käe-jala juures...
Eile oli "Pluusevendade" lisaetendus Tallinnas (järgmised etendused toimuvad planeeritavalt 22.,23.,30. ja 31. oktoobril, kohad täpsustamisel). Kuna esines "ansambel "Keha"" (Karl Vakker, Kait Tiitso ja Eno Kollom ei olnud seda teost kunagi mänginud), olin üksjagu närvis, kuigi poleks olnud erilist põhjust. Tegu ju kõrgprofessionaalidega. Iluvigu muidugi oli+mõningased tempoerinevused, aga etendus läks üle ootuste ja tantsijad rabelesid ka kuidagi oma joonised maha (eks neil kohati raske võis olla)... Olekski vist praegu kõik, kallis päevik. Jään siis nüüd "rahalaeva" ootama...

Ussikesi otsimas

2006-06-23T19:00:00.000-07:00

Nüüd on see aasta lühim öö siis jälle käes. Või mis öö ta nii väga enam on, suur valge juba väljas ja linnud röögivad nii kõvasti aknast sisse, et kas hoia kõrvad. Tänavu on meil siin selline huvitav lugu, et pääsukesed kipuvad vägisi tuppa tükkima. Eile mängu pealt tulles leidsin oma toast kah ühe. Pesale sätivad vist. Aga meie juures, nii lähedal pealegi ei ole neile kõige sobivam koht. Sõltumata sellest, kui väga ma/me neid ka ei armastaks. Rahvuslind ju ikkagi.
Paar suve tagasi Ameerikus nägin neid va tulikärbseid ohtralt ringi lendamas. Küll oleks jaaniussiküttidel säälkandis vast lõikust!!! Samas on vaestest jumalaloomadest ikke kahju ka. Katsu sa kogu aeg ringi tuuseldada, sõna otseses mõttes leek p...e all. See ajaks ju loomagi lolliks, inimlapsest juba rääkimatagi. Ja nagu me kõik koolis õppinud oleme, on sõnajalg eostaim, mis EI ÕITSE. NII ET MIS MEILE SIIS JÄÄB? Müüt, muinasjutt (pehme t-ga), linalakk neid ja kuldtärniga nooruke sõjamees. Muide, need tegelased kirjutas Debora Vaarandi ka otse elust maha ("Saaremaa valss" on ju tegelikult fragment poeemist "Talgud Lööne soos"). Aga jaaniusse (mis teinekord paistavad metsa alt nagu mahaunustatud pudelikorgid või vastupidi) ja sõnajalaõisi (mida botaanikute sõnutsi olemaski ei tohiks olla) peab ikka otsima. Imedesse peab uskuma, sest muidu viskab ümbritsev lihtsalt katuse pealt. Ma ise lähen ka otsinguretkele. Ausalt. Aga ilmselt homme. Siis kui ma nende usside ja õite (resp. õndsushetkede) märkamiseks pisut puhanum olen. Kaunist suvealgust ja tulekindlat tagumikku teile kõigile, kes te seda kirjutist lugema satute!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Jaanituli

2006-06-22T19:32:00.000-07:00

Soovitan soojalt lugeda läbi see raamat või vaadata pühapäeva hommikul televersiooni sellest Rünno Saaremäe samanimelisest näitemängust. Värskelt Mäetaguse ülalnimetatud ürituselt naasnuna tean (ehk siis julgen väita), et igal pool Ida- Virumaal ei ole elu teps mitte nii hull, nagu Rünno kirjeldab. Suuresti peitub selles tekstis tahe mingi üldistuseni jõuda, mis on ju inimlikus ja kunstilises plaanis täiesti mõistetav.
Mis mind mõtlema pani ja kurvaks tegi, on küsimus:" Palju meist igaüks oma naabri(te)st tea(b)me või tahame teada?" Inimesed ju nemadki. Peale mängu ühe kohaliku (väidetavalt) muusikuga vesteldes imestas too ennast neljaks väite peale, et Rakveres on ka teater (sic!). No vat aga eestikeelne, mis siis, et väga hea.
Muide, mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et Aljoša seisab meie integratsiooniteemalistest rähklemistest kõrgemal

Eelmise jutu jätkuks...

2006-06-21T14:52:00.000-07:00

Eile öösel hakkasin siis vaatama, et mida VEEL meie ärasurematu šedöövri kohta kõike öeldud on. Ja kujutage ette- kõik kommenteerijad ja bloggerid on selle maani maha teinud... Seda ilmsemaks muutusid minu kahtlused seoses Andres Keili kinnimakstusega. Mina muidugi ei ole siinkohal ammugi kõige objektiivsem hindaja ja halba rääkida oleks minust lausa ebaeetiline. Nagu omaenese supikaussi sittumine.
Fakt on igaljuhul see, et peale "tuuri" jäin kõripõletikku (sellest, et just nüüd, kõige ilusamate ilmadega, on muidugi kahju). Samas on lõpuks ometi natukegi aega enda jaoks ja kuna ma rääkida ei tohi, valmistu suuremaks postitustelaviiniks, kallis päevik!!! See oli nüüd muidugi aroonia, sest mida sa siia ikka niiväga... , kui miskit öelda ei ole. Verbaalset (ja muidu kõikvõimalikku) müra on meie ümber niigi liiga palju...

Pluusevennad väljas!!!

2006-06-16T20:21:00.000-07:00

No ei satu eriti arvuti juures viibima (kuna olen tööülesannete tõttu sunnitud olema pea kogu aeg kodust eemal-vähemasti viimasel ajal), aga see "Eesti esimene heteromuusikal" on küll suuresti läbi rist@viletsus.com-i valmis saand ja ühe tuntud Postimehe viriseja poolt hääd hindamist leidnud. Mul tekkis muidugi millegipärast kohe küsimus- huvitav, kui palju produtsendihärra talle sellise jutu eest maksis? Kummatigi tundus, et rahvalegi meeldis ja selles Postimehe nurgakeses, kus teatritükkidele nagu restoranidele hindeid pannakse, polevat ühelegi muusikalile näitlejatööde eest eales NELJA punkti pandud. Nii et mis ma oskan öelda. Väsinud, aga õnnelik...

Vana hea...

2006-06-05T13:26:00.000-07:00

Eile oli mul au esineda heategevuskontserdil Puiatu renoveeritava rahvamaja toetuseks. Kui Puiatu reeglina yletab uudisekynnise ainult seoses erikooli ja tema asukatega, siis olles seal (nii kylavahel kui eelnimetet parandusasutuses) juba päris palju käinud, tean, et seal elavad väga toredad inimesed. Sest kuis muidu on tänapäeval veel v6imalik, et see 1930. aastal valmis saanud ja vahepeal totaalselt käest ära lastud maja on suuresti kohalikul vabatahtlikul initsiatiivil taastada v6etud. Kontsert oli t6esti meeliylendav, Viljandimaa Kammerkoor esines tuntud hääduses ja sai kohaletulnute poolt väga soojalt vastu v6etud. Ega selliseid "vana hea eestiaegse" h6nguga rahvamaju polegi Eestisse enam kuigi palju järele jäänud (Väike-Maarja, Koeru, Saka ja Järva-Jaani ja J6elähtme ongi vast need, kus ma käinud olen ja mis meelde tulevad). Seda enam on häämeel, et neid ehk veel juurdegi tuleb. Vat selle jaoks v6iks Eurouniooni tindininad rohkemgi pappi köhida. Sest last ("vana head") ei tohiks kyll teps mitte koos pesuveega välja visata!

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

2006-06-02T14:31:00.000-07:00

Täna nägin Kalamaja Põhikooli juures kaht pisikest tüdrukut, kes puhusivad seebimulle ja laulsivad kõva ning selge häälega meie ikka veel suuremal või vähemal määral ise seisva riigi hümni. Nagu ütles Ene Ergma siis, kui ma Virumaa Poistekooriga Riigikogu aastapäeval esinesin ja ta mulle isikliselt lipumärgi rinda kinnitas-"Kui Eestimaal on olemas inimesi, kes NII hästi laulavad, siis olen mina meie tulevikus kindel!!!" Ja oi kui väga ma tahaksin seda uskuda. Et ongi tulemas uus põlvkond, kes suudab seista kõrgemal kõigest sellest saastast, mis siin ümberringi näha on ja näha kaugemale, pealiskaudsuse taha... Mu...

Eilne maailm

2006-05-30T15:28:00.000-07:00

Täna Salme Keskusse proovi jalutades, läbi paduvihma, vaatas keset Malmi tänavat üks õitsvas keskeas daam minu poole enne koduukse lahtikeeramist väga kahtlustava pilguga tagasi...Mis salata- igatsen siiralt selle maailma järele, mida Zweig kirjeldab.Kusjuures- mul on tänapäeval, aastal 2006, värskelt varakeskea künnise äärel seisvana, põhjust uskuda, et see kõik ka tõesti nii oli, nagu ta kirjutas. Aga miks see kõik tänapäeval nii ei ole? Euroopa Liit vist on ju väidetavalt kutsutud sarnast unelmat ellu viima? Aga see monstrum toetab paraku külapeldikuid, ehitusloata pilvelõhkujaid ja parimal juhul suurtalusid, mis ei tooda ei-seedreid-ei-palme, vaid välismaalaste heaolu. Mitte, et mul välismaalaste vastu midagi oleks-kaugel sellest- aga kuhu siis MEIE ISE jääme??? Väljasuremise äärel seisev rahvas, nagu väidetakse???Isand Taagepera pidas sellest väga hea ettekande (www.ut.ee/eetikakeskus/download/konverents-Taagepera-doc) .Seega- naisterahvad, kes te minu pännis näost ja kasinavõitu pillimänguoskusest KOGEMATA vaimustuselaadsesse seisundisse olete sattunud, teadke- see kõik on teglikult MEHELIKKUSE MASKERAAD!!!