Jaanituli

Soovitan soojalt lugeda läbi see raamat või vaadata pühapäeva hommikul televersiooni sellest Rünno Saaremäe samanimelisest näitemängust. Värskelt Mäetaguse ülalnimetatud ürituselt naasnuna tean (ehk siis julgen väita), et igal pool Ida- Virumaal ei ole elu teps mitte nii hull, nagu Rünno kirjeldab. Suuresti peitub selles tekstis tahe mingi üldistuseni jõuda, mis on ju inimlikus ja kunstilises plaanis täiesti mõistetav.
Mis mind mõtlema pani ja kurvaks tegi, on küsimus:" Palju meist igaüks oma naabri(te)st tea(b)me või tahame teada?" Inimesed ju nemadki. Peale mängu ühe kohaliku (väidetavalt) muusikuga vesteldes imestas too ennast neljaks väite peale, et Rakveres on ka teater (sic!). No vat aga eestikeelne, mis siis, et väga hea.
Muide, mida aeg edasi, seda rohkem mulle tundub, et Aljoša seisab meie integratsiooniteemalistest rähklemistest kõrgemal