ZikZak & tsap-tsarap...

Uskuge või ärge, aga ära käisin. Seal traadivendade üritusel Põltsamaal. Lõpuks küll juba pea huugas, aga mis tost... Astusime Tora Boraga sääl nimelt ülesse. Esimese korra ja ühe proovi kohta (ning arvestades veel, et ega ma, loll, ju märkmeid ei viitsind teha) läks kohe lausa kenasti. Miinuseke veel seegi, et eelmisel õhtul oli "Kuutagaga" Virma pubi mäng, mis sujuvalt hommikusse välja venis, nii et ma kohe lausa magamata olin...
Seega- ei saa öelda, et ma ennast seal ülihästi oleksin tundnud. Kuidagi näruse esteedi tunne tuli peale. Sõber Õlu tuli muidugi õnneks natuke appi ka, aga ikkagi... Brides in Bloom esines küll muidugi tuntud hääduses. Kahjuks olime liiga väsinud ja külmetanud, et lõpuni kuulata.
Üks ohtlik tendents veel- igal mängul viimasel ajal näed (vähemalt) ühte naisterahvast, keda on pärast väga raske peast välja saada. No mis sest elust niimoodi tuleb või saab või on!!! Kuskilt vanast hallist rokendirolli ajast on pärit müüt, et bändimehed saavat justkui kergemini naisi. Enam see lõviosas vist ei kehti, tundub.... Ma saan aru, et mina olen inetu, aga Vallo, va ilueedi rääkis reedel täpselt sama juttu. Võib-olla on vale stiil valitud...
See nüüd selleks. Platoonilised kiindumused on ka toredad mu meelest. Mis siis, et "asjata närvikulu"...