Tule taevas appi!!!

Nõnda lausuks ilmselt ka üle-eelmine hr.President selle "viinareklaamiskandaali" peale. Kodus olles ma peale "Virumaa Teataja" eriti päevalehti ei loe ja televisioonipurgist reklaame ei vaata, sestap tuginen oma arvamustes suuresti hommikutelevisiooni ajalehetutvustele. Aga "Ärapanijas" ma siis nüüd esimest korda kuulsin... "uut lugu". Keel ja elektronsulg isegi ei paindu seda võõrsõnaga "plagiaadiks" nimetamast. See on lihtlabane vargus ja armsale Anne Maasikule näkku sülitamine, kui reklaamifirma töötaja (või suisa juht, vat nüüd ei mäletagi täpselt), kes, tundub, muusikast ikka midagi ei tea, hakkab rääkima taktidest ja millest kõigest, mis muudetud on. Üllamatel eesmärkidel tarvitatuna oleks selline arrogants isegi teatud määral veetlev. Mind aga on kasvatatud niiviisi, et teemal, millest sa ikka MITTE MIDAGI ei tea, ei ole mõtet sõna võtta. Pealegi- Ernst Enno kui klassiku vastu võiks ka niipalju austust olla, et teda ei tsiteeritaks alkoholireklaamis (ega intelligendid sellepärast rohkem jooma ei hakka). Kui isegi Eesti Autorite Ühingus, kus on suuremalt jaolt vist juristid ja raamatupidajad koos (niipalju, kui mina aru olen saanud-kindel ei julge jällegi olla), aru saadakse, et nüüd on küll muusikalis-intellektuaalse omandi vastu ränk eksimus toime pandud, siis- MILLEST ME ENAM RÄÄGIME, HÄRRASED?
Jääb üle loota, et see ühiskonna lastehaigus tõesti ka ükskord üle läheb ja sedasorti kaasusi rohkem ei juhtu...