Pole ammu sulle kirjutanud,

kallis päevik. Mitte, et siin miskit erilist oleks vahepeal juhtunud. Kirikupühad on teadupärast minu jaoks üks kibedamaid tööaegu. Suure Reede õhtul käisin veel Kärmus ühel juubelil pisut musitseerimas. Üks kadund papsi kolleeg sai 50. Vana tärklisevabriku territooriumil, kuhu üks mees kõrtsi teha tahab. Teeb kah, aga koht on natuke kõrvalisevõitu sihukese asutuse jaoks. Ülejäänud aja võtab teater suuresti endale. Esikas läheneb nagu alati kohutava kiirusega ja uus koreograaf on meil ka. Titov ei saand (Ugalas kiired ajad), siis taheti Jüri Naela, ta ka ei saand (hakkasin siin ükspäev mõtlema, et- ei tea, kuidas selle pere lapsed oma isa kutsuvad? Papiks kindlasti... PapiNael... :D). No ja nüüd on Kristin. Kristin Pukka. Peale tere ma ta'ga suurt suhelnud ei ole, aga päris armas tundub teine olevat... Nädalavahetusel sõidan Võrumaale. Sugulasi kaema. Kõik praegu. Sauh!!!