Iseolemise raske rada

Vaatasin just äsja televisioonipurgist "Teatriromanssi" ja seal lausus Juhan Luiga alias Tõnu Tepandi (alias Tony Tepandieu ;D) mu meelest kuldsed sõnad: "Iseseisvus on tegelikult kuradi raske ülesanne, sest siis pead oskama ka iseseisvalt mõelda". No vat ja siinap see koer mulla all magabki. 15 aastat oleme jätnud muljet küll, et me oskame iseseisvalt mõelda (kuidas raha kokku ajada näiteks), aga tegelikult see vist päris nii ei ole. Või mõtleme justkui valede asjade peale. Tegelikult on seda ju va presidendipalaganistki näha (või ükskõik, kuidas seda parajasti nimetada). Sõber Lainvoo Mell pani oma ühele leheloole geniaalse pealkirja- "Ärategemismäng läks poolajapausile" (linki ei saa praegu panna, kuna "Virumaa Teataja" online paneb miskipärast näkku. Võib-olla kunagi hiljem õnnestub. Arvamuslugu on iseenesest nihuke suht tavaline, aga pealkiri minu meelest väga hea). Ja resideeruva presidendi mõnitamine on ka üle igasugu piiri läinud ju (ühtegi peldikuseina ei ole julgenud lugedagi, ma arvan, et seal seisvad "kommid" on ikka tunduvalt räigemad, kui dr. Nurme ("kohvipaksudiagnostiku") artiklikene. Muidugi- omavahel öeldes ega ma ka selle poolt ei oleks, et ta jääb (vanainimese piinamine!), aga hr. Presidenti pasaga üle valama minu keel ja elektronsulg teps mitte ei paindu. Ja muide- president Meril avastati see tsüst juba teise presidentuuri algul ja no mitte ei mäleta, et keegi teda sellepärast niimoodi mõnitanud oleks...
Näh, täiesti kogemata kukkusin poliitikast jahvatama. Polnud plaanis, ausalt. Tehku seda need, kellel see paremini välja tuleb. Aga ühest ma aru ei saa- eraldi võttes on need meie rahvaesindajad ju toredad inimesed, aga nigu sajakesi seal mäe otsas kokku saavad, on lorupikari (mitte segi ajada kristallivabrikantidega!) valmis. Vähemalt parteidistsipliiniga on meil asjad korras, kahes erakonnas. Peaasi, et nad ikkagi Etsi ja Villu taha (sisse?) ära ei kaoks. Ja annaks Jumal, et see iseolemine nõnda raskeks ei muutuks nagu nt. Erna Villmeril...