Wednesday, December 27, 2006

Tjah...

Eile tuli miskipärast sihuke vaimustus peale... Kõigile helistada, keda tänini meeles pole suutnud pidada. Tänu sellele sain teada, et on olemas näituseks nihuke ilmakodanik nagu Uku Toots (sõbra Jorma poeg ja juba neli kuud): Ma võin siin ju omas vaimus uhkustada nii palju kui kulub, aga HUNNIKUT mu rähklemisest nii ehk teisiti järele ei jää. Küll aga seda hunnitut hüüt... Juba sellepärast plaanin minna Rakvere feiervärki kaema, et kellegi Bachblumi musoon seal (kasvõi taustaks) kõlab...

Tuesday, December 26, 2006

Jõulud tulnud ju...

Küll ilma lumeta, aga mis tost... Tänan Andrest toreda kommentaari eest muidugi ka... Üleeile sai siis pühitsetud Haljala kiriku uus orel. Kolm korda võite arvata, kes seal mängima pidi, kaks viimast varianti on nagunii valed... No ei mäleta, kunas ma viimati nii närvis olin... Peeter Roosimaa pühitses selle toreda Walckeri pilli kenasti sisse. Hardo Kriisa arvas heaks peale teenistust mu'ga kah peale teenistust paar sõna juttu ajada. Imestas, et Lääne-Virumaalt selline hea organist leida on (mis on muidukine suuresti vale) ja kui ta kuulis, et mu staaž on pmst 16 aastat, siis sel hetkel oli ta nägu tõepoolest vaatamist väärt. Aga vat rohkem ei kelgi ka, sest iga mees peaks vähemasti seda tööd, milleks ta kutsutud on, tegema nii hästi kui ta vähegi suudab... Hüva jõulu ja uut aasrar kõigile, kes seda kirhatükki lugema saruvad!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Friday, December 22, 2006

Türkmenbaši koolen'd on, fa-la-la-laa-la-lala-lal-laa...

Selline kena jõululaul kargas asja eest, teist taga pähe. Kui maailmamuna peal on kasvõi üks koht ("Maailma kerade peal on üks naljakas mees"), mis saab nüüd varsti hakkama ilma sellise isikukultuseta, mille kõrval isegi kadund Joss hauas ümber enda mitu ringi teeks, siis on see ilmanurk palju võitnud... Ja kena jõulukingi saanud... Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida... Tahaksin olla- mite isegi öö kellegi akna taga, kuigi sedagi võiks- see, kes ma olen. Lihtsalt...
Üleeile käisin oma vanaonu matusel. Oi kuidas ei tahaks morbiidsena mõjuda selles päevikus, aga arvestades oma vahepealset paaripäevast surnudolekut on see ehk mõistetav... Lihtsalt üks minekuvariantidest.
Teades, et sul on umbkaudu veel aastake siinilmas tukselda jäänud (põrkasin kesksuvel taadiga keset Tartut kokku, küsisin, kuhu lähed, ta vastas:"Ostan ehituspoest tapeeti, korter vaja ära remontida". Mõtlesin:"Ise teab ju, et tal jne.jne.). See on jälle sort mehi, kellesarnaseid enam ei tehta. Nii on ja nii jääb.
Tekkis endalgi küsimine, et miksjaoks ma seda kõike seda siin siis kirjutan. Ja ons seda kellelegi tarvis. Jõulud on mind alati masendanud (nii kummaline kui see ka, arvestades minu religioossust ei tundu). Just täna oli au vestelda ühe, noh, ütleme otse välja lapsega, kes ütles, et:"Jõulude ajal peaks ju kõik inimesed rõõmsad olema": Ja ma ei osanudki talle midagi mõistlikku selle peale lausuda, nii tark kui ma ka muidu endale ei tunduks. Sedasorti aksiomaatilised väited kipuvad ikka jalust rabama. Ohned jõulud, ahned jõulud...
Enne, kui uus aasta tuleb, tahaks vabandust paluda kõigilt, kellele ma olen (tahtmata, rõhutan!) kitse pannud ja soovida kõike hääd neile, kellest ma lugu pean!!! Nii on ja NII JÄÄB!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Saturday, December 02, 2006

A. H. B. =Ax, bockpec!!!

Olin ju siin vahepeal surnud (aituma sõpradele "nekroloogide" eest- http://lassie.wordpress.com/2006/11/21/ahti-bachblum-on-surnud/ ja http://afrodisiax.wordpress.com/2006/11/22/noorpolvekaaslase-surm/ ).
Aga mina, erinevalt Kristusest, ärkasin juba teisel päeval!!! Olen's ma seepärast kõvem mees? I don't think so...
Ei tea päriselt, oli see kellegi kättemaks (nagu väidab Lassie) või mitte... Lihtsalt selline tumedatkarva huumor. Nii et tänu Rakvere teatri kirjandusala juhatajale Anne- Ly Sovale, kes mu teisel päeval surnuist üles äratas. :)))
Olen siin viimasel ajal televisioonipurki piiludes hakanud mõtlema tegelikult hoopis muust.
Inimesed on hakanud viimasel ajal liiga palju raha keeles rääkima. Teada ju on, et inimene ei seisa koos üksnes primaarsetest vajadusest, aga argipäevas see nagu ei kajastu. Ikka on miski ASI majapidamisest vajaka, kogu aeg nõuab keegi midagi (kõige tähtsama mehe nimi olevat kusjuures Liising, nagu olen kuulnud). No ja siis polegi imestada, et peale "vegeteerimise" millekski aega ei jäägi. Härrad Stressi ja Depressiooni saad oma uude ja kaunisse kodusse kaasüürilisteks n.ö. "pealekauba", s.t. tasuta...
Mõned Tallinna kolinud inimesed (õnneks mitte kõik!!!) on justkui natuke nõmedaks muutunud. Ilmselt ikka sellesama pärast. Ja kui kellegagi kerkib üles diskussioon "elu võimalikkusest maal", meenuvad mulle ikka kaks täies loomejõus artisti, kes praegu Tallinnas rämpslevad ja ootavad oma "elu tähetundi" (nõme väljend, kusjuures!!!) või maeiteamida. Mina, kes ma elan seitsme suitsuga külas (heas kohas küll, aga fakt jääb faktiks), eneseteostusvõimaluste puuduse üle nüüd küll ei kaeba:
Seda enam on rõõm ka Rahalinnas normaalseid inimesi näha. Kasvõi sellesama televisioonipurgi vahendusel. Näituseks see endine Permi grupeeringu liider, kes maalib nii, et kõik eesti hüperrealistid kuluks ära tema juurde kooli saata (sorry, Kruusamäe Ilmar, ära võta isiklikult!!!). Klaverimänguga kusjuures peaaegu samamoodi (:((().Konks oli tegelikult selles, et mees polnud kumbagi kunsti PÄEVAGI õppinud ja ei teadnud nootidest tegelikult midagi: Eks selliseid "hulle" ole veel. Loomeinimeste ülesanne siinilmas olevatki teadupärast näidata, milline on elu väljaspool raame. Aga inimesi, kes taoliste asjade peale vähemalt aeg-ajalt mõtleksid PEAKS olema rohkem, sest muidu tuleb see surm, millest kahjuks teisel päeval üles ei tõuse, meile kõigile liiga ruttu...

Free Counter
Free Counter